11. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? a) meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega. b) paralleel: Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid. c) ekvaator: Suurima raadiusega paralleel d) kael: väikseima raadiusega paralleel e) vöö: Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 12. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad on: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind. 13. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse
tajast). Viimasena tuleb teatada pöördenurga suurus vastusena viibale Specify included angle (+=ccw, =cw) <360>: (vaikimisi tehakse täispööre, so. 360O, aga võib anda ka väiksema arvu, sealhulgas negatiivse). Süsteemimutuja `SURFTAB1 väärtus määrab võrgu tiheduse pöörlemise suunas, `SURFTAB2 väärtus aga piki moodustajat (moodustaja sirgjoo- neliste osade kohal pöördpinnale vahelülisid ei panda). Moodustaja (mingi joone) ja suunavektori abil joonpinna moodustamine toimub käsuga TABSURF. Siin moodustatakse ühemõõtme- line võrk, mille tiheduse määrab süsteemi- muutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutamata). Esimesena tuleb näidata moodustaja (vt. joonis 6, paksem joon), mil- leks võib olla joon LINE, ARC, CIRCLE, ELLIPSE, PLINE või 3DPOLY. Teisena valitakse välja suunavektor, mis tohib olla kas sirgjoon või avatud polüjoon. Oluline on, kummast otsast siin suunavektorile osutatakse Joonis 6.
annaabi.ee 
