objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega. Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde.
Situatsiooni asukoht. Situatsioon – kõik mis asub maapinnal, tee, küla, kõlvik. Kõlvik – maatükk mis erineb temaga kõrvalolevast looduslike tingimuste või kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad: mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid. Mõõtkavatud e sümboolsed – ei ole mõõtkavaga kooskõlas. Punktmärgid. Poolmõõtkavalised e joonleppmärgid – joonobjekt, tee, kraav. Pikkus vastab laius ei vasta. 22. Joonte mõõtmine lindiga. Joont tähistavad maastikul otspunktid, selleks võivad olla puidust maavaiud. Lindid on teras ja fiiberlindid. Maamõõtmisel kasutatakse 20-100m pikkuseid. Mõõtmine: Joone sihiks nim joone otsepunkte läbivat vertikaaltasandit. Jooneks nim joone sihi ja maapinna lõikejoont. Joonemõõtmise ajaks tähistatakse joonesiht 2m pikkuste tähistega erksas värvis. Teostatakse 2kesi
kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga, ei või langeda pea peale. 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus-valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt nägemis haistinguid. Värv-sideainet ja pigmenti sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale
mõõdistamisvõrgu rajamisel kõrgendatud täpsusnõuetega geodeetilise töö jaoks. Situatsiooni mõõdistamise üldised nõuded Mõõdistada tuleb kõik kõlvikud/pinnaerisused, mille kontuuri pindala plaanil on üle 30m2 Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised, näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe. Juhul kui kahte külgnevat pindobjekti eraldab joonobjekt (nt aed, hekk), eraldatakse need pindobjektid vaid vastava joonobjektiga ning pindobjektide piirajad (nt kõlvikupiir) ei kasutata. Ühe kõlvikukontuuri sees võib olla üks kuni kolm erinvat pinnatüüpi kujutavad leppemärki. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuse piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid, hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Hoonete mõõdistamise üldised nõuded
Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) b. Kirjalaad i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale c. Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a. Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid. b. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine.
Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme
i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: · selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub · ei tohi häirida teisi elemente Joonobjekt: · soovitav seriifiga kiri · nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla · ERANDINA joone peale · nimi ei või langeda "pea peale" Pindobjekt: · rõhtsalt kontuuri keskele · kontuuri väljavenimise suunas · nimi ei tohi katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusest · soovitav seriifiga kiri · nimi ei või langeda "pea peale" 52. Mis vahe on värvil ja värvusel?
Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses. Punktobjektid on maatiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide
Seejuures ei ole oluline kas need on looduslikud või tehisobjektid. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Näiteks järve, metsa, põllu,jm saame plaanile kanda nende kontuure mõõtkavale vastavalt vähendades, kuid nende kuju jääb sarnaseks looduses olevaga. Pindobjekti minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul 4mm²(tähtsamad objektid) ja teiste objektide puhul 10-50mm². Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised objektid on jõed, ojad jne; sirgjoonelised on kraavid, tarad elektriliinid jne.Tinglikud joonobjektid on näiteks administratiivpiirid, mis võivad olla nii kõverjoonelised kui ka sirged. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul
Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised jõed, ojad; sirgjoonelised kraavid, tarad, teed; tinglikud nt administratiivpiirid. Mõõtkavaliselt tähistatakse pikkust, kuid mitte laiust. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul, pole võimalik kujutada mõõtkavaliselt. Nt. geodeetilised punktid, postid, teeviidad, üksikud puud, korstnad jne
. . . ↵ 4) A ↵ Enter angle of line ( 0 ) or [ Reference ] : (sisestada nurk või [ suhteline nurk ] ) 4.1} {nurk} ↵ (nurk X-telje suhtes XY-tasandil; pärast nurga arvväärtuse sisestamist ilmub sirgjoon läbi kursori harude lõikepunkti) {punkt} ┐ (või ↵ ) . . . ↵ 4.2) R ↵ Select a line objekt: (valida joonobjekt; võib valida vaid LINE-, PLINE-, RAY- või XLINE-objekte) {objekt} ┐ (või ↵ ) Enter angle of xline < 0 > ÜLESANNE I Pinnatükk 281 (sisestada nurk äsjavalitud joonobjekti suhtes) {nurk} ↵ {punkt} ┐ . . . ↵ 5) B ↵
annaabi.ee 
