VÄIKE LORD FAUNTLEROY raamatu kokkuvõte
Kui Cedric ja krahv
kirikusse läksid tänas rahvas neid. Tegelikult tänasid nad Cedricut. Cedric aga arvas, et nad
tänavad krahvi. Cedric uskus, et tema vanaisa on väga hea mees, sest ta oli rahaga aidanud
väga palju inimesi. Cedric ei taibanud, et kui tema poleks neid heategusid teinud, ei oleks
krahv seda ammugi teinud.
Vanaisa kinkis Cedricule poni ning ta jälgis kuidas Cedric õppis ratsutama. Kui ratsutamine
oli selge kutsus Cedric vanaisa ka ratsutama. Vanaisa oli haige, tal oli jooksvajala haigus, mis
pani ta jala valutama. Cedricuga koos olles hakkas tema jalg aga paranema, sest tal ei olnud
enam igav vaid tema mõtted olid koguaeg Cedricuga. Ennem istus ta päevad läbi tugitoolis ja
oli kõigiga tige ja ülbe.
Vanaisa otsustas ratsutama minna ja sellest päevast peale tegid nad pikki ratsamatku.
Cedricu ema oli väga kaunis, armas, väike naine. Ta käis ümberkaudseid vaeseid aitamas.
Ühel päeval kui Cedric käis ema juures, nuttis ema hirmsati