Aurupritsist Päästeautoni
tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel
tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud
õigeks ajaks kohale.
Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt
ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis
hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi
jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi
käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval.
Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe
tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid
ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, et pump tööle hakkaks,
läheb vaja vett, et aur pumba tööle paneks. See oli hobuse vankris, mis võttis palju
ruumi