Käbikeha e. epifüüs Peaajus Organismi ööpäevaste rütmine reguleerimine, nt. ärkvelolek, uni. Mõjutab ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Kaelal, kõri ees ja Tugevdab raku ainevahetusprotsesse. külgede Reguleerib organismi joodisisaldust. Kõrvalkilpnäärmed Neli herneterasuurust Reguleerivad kaltsiumi- ja fosforiainevahetust. ovaalset moodustist kilpnäärme tagaküljel Harkelund e. tüümus Rindkeres Reguleerib immuunsust ja kasvuprotsesse, toodab teisi lümfotsüüte mõjutavaid, antikehi
kogu ainevahetuse intensiivsust: valkude, rasvade, süsivesikute kasutamist, soojusproduktsiooni protsesse, avaldavad mõju kasvule ja arenemisele, sigimisfunktsioonidele. Jood söötades Looduses on jood hajutatult õhus, vees, mullas, elusorganismides. Sõltuvalt mulla joodisisaldusest on ka taimede joodisisaldus väga erinev ja kõigub laiades piirides. See ei ole ühesugune isegi ühe taime ulatuses. Rohkem joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Oluliselt mõjutab taimede joodisisaldust kaugus merest. Mereäärsetes piirkondades on taimed ja neist valmistatud söödad joodirikkamad. Taimede joodisisaldus sõltub veel sesoonsusest. Varakevadises rohus on joodi kõige vähem, hilissügisel kõige rohkem. Söötade joodisisaldust mõjutab nende säilitamine. Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub. Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on
annaabi.ee 
