Nimetu
Söötade joodisisaldust
mõjutab nende säilitamine. Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub.
Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on
oksüdatsiooni tõttu osa joodi ilmselt vabanenud ja lendunud, mistõttu selle joodisisaldus on
väiksem kui heas silos.
Üldiselt leidub söötades vähe joodi. Rohkesti joodi on kalades, kalajahus, kalamaksaõlis, ka
piimas. Joodirikkad on merevetikad (kuni 0,2%), teiste hulgas ka põisadru.
Joodidefitsiit
Joodivaegus on meditsiinis tuntud struuma nime all. Selle kõige iseloomulikumaks tunnuseks
on suurenenud kilpnääre. Produktiivloomadel karakteerselt väljakujunenud struumat ei esine.
Kirjanduses on küll kirjeldatud struumatunnustega sündinud põrsaid (kui tiine emis kannatab
joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole