Broom
põletushaavad, keemistemp. 58kraadi, külmumistemp. -7kraadi, tihedus
3,1g/cm3 (õhust raskem)
3. Avastuslugu 1.
Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard aastal 1826.
Lähteainena kasutas ta Montpellier' lähedalt soolakutelt korjatud adrut.
Tema eesmärk oli tegelikkult adrust eraldada joodi, aga adru sisaldas natuke
ka broomi. Ta põletas adru tuhaks, lisas siis vett ning destilleeris broomi
küllastunud joodilahusest. Ta sai aine, mille omadused olid joodi
ja kloori vahepealsed. Balard järeldas algul, et on saanud joodmonokloriidi ja
püüdis seda tõestada, aga ei suutnud seda. Sellest järeldas ta, et on saanud
uue elemendi. Esialgu andis ta sellele nimeks muriid. Nimi
tuli ladinakeelsest sõnast muria, mis tähendas soolvett.
4. Lihtaine
Dibroom looduses ei leidu, sest ta on väga reaktiivne. (hästi reageerib
erinevate ainetega)
annaabi.ee 
