Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
Üldlevinud arvamuse kohaselt loetakse maapinna tõusu põhjuseks
jääaja mõju, mis rikkus nii Fennoskandias, kui ka Eesti maakoore
8
isostaatilise tasakaalu. Jääkoorma all maapind vajus, pärast jääajalõppu
hakkas taas kerkima (Joonis 5). Selline kopensatsiooniline kerge oli
esialgu väga kiire, mis aga hiljem aeglustus. Näiteks pärast viimase
mandrijää taandumist Kesk-Eestist (umbes 12050 a. tagasi) kuni
Joldjamere kujunemiseni (umbes 9600 a. tagasi), kerkis maakoor Loode-
Eestis 65 m võrra, järgneva 9600 aasta jooksul ainult 50 m. Tallinna
lähedal oli kerkimise keskmine kiirus neil aegadel vastavalt 26,5 ja 4,2
mm aastas. Saaremaa lääneosa kerkib idaosast praegugi mõnevõrra
kiiremini. Seegi võib olla põhjustatud mandrijää survest, sest enne jää
lõplikku taandumist umbes 11200 a. tagasi tungis aluspõhjalise Kesk-
Saaremaa kõrgendikuni loodest ja läänest veelkordselt jääkeel, mis saare
annaabi.ee 
