Leedu ajalugu
tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas
Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult
põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383.
aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386.
aastal.
Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga.
Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja
suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel
Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille
eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik
valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal
taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim
väheneks.
annaabi.ee 
