võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimomendi. Jekv=J+J´ => Jekv= 0,1 +0,2*0,1 = 0,12 Kg*m2 3. Nüüd saame arvutada algnurkkiiruse. st= - => st= 4. Et arvutada elektromehaanilist ajakonstanti peame alguses leidma mootori nimimomendi Tn,em= => Tn,em= = 42,9 N*m Samuti leiame staatilise koormuse juures oleva ankru voolu valemist st= - => Ist= => Ist= 1
arvuti püsimällu PMS. Põhimõtteliselt on seega tegu elektriajami programm- juhtimisega. Teine põhimõte näeb ette elektriajami pidurdamise algmomendi väljaarvutamise ja ka see põhimõte kindlustab ajami liikumise joonisel 6.1 toodud tunnusjoone = f(t) järgi. Joonis 6.3 Vaatleme seda põhimõtet lähemalt. Selle põhimõtte realiseerimine rajaneb sellel, et teatud kiiruse vk ja kiirenduse = (T Tst) / Jekv alusel saab välja arvutada elektriajami pidurdusaja tpid = vk / ja selle vältel läbitava teekonna Spid = vk2 /(2). Mikroarvutiga süsteemi töö algoritm pidurdamise signaali väljatöötamiseks (joonis 6.3) on järgmine. Mikroarvutisse sisestatakse vk, eelnevalt väljaarvutatud ja Se,p väärtused ning mootori võlli ja seega tööorgani jooksvat asendit kontrollivalt asendiandurilt AA saadav signaal Sp
annaabi.ee 
