Muusikaretsensioon
oktoobril, jahedal sügisõhtul kuulamas Raekoja keldris Londoni Jazzi.
Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi
rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks
osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii
ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast
soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle
andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei
saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja
tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks
tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobib
ideaalselt kohvikutesse, kus sa istud oma väga hea seltskonnaga ja jazz mängib taustaks taga
annaabi.ee 
