Ristiusk. Sõjavägi kasvas, järjest rohkem kasutai seal germaanlaste väeosi. 20. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? Keiser Constantinud rajas Konstantinoopoli. 395. jagunes Rooma riik lõplikult 2 Lääne- rooma ja Ida-rooma. IV saj algas suur rahvaste rändamine. Liikuma hakkasid ka germaanlased, kes asusid elama Lääne-rooma aladele. 476. kukutas germaani pealik Odoaker viimase Lääne-rooma keisri Romuluse. See oli rooma riigi javana-aja lõpp ning keskaja algus. Mõisted. Latiinid- rooma linna rajajad ja põliselanikud. Foorum- rooma keskväljak. Kapitoolium-tähtsad templid ja asutused. Ostia- sadam, väike linnake kus oli roomlastel võimalik kaubelda. Senat- igal aastal valitsev nõukogu. Klient- patrooni kaitsealune. Patroon-kaitses oma vaesemaid kliente, oli kui eestkostja. Patriitsid- oli elanikud, mõjukate suguvõsade liikmed. Plebeid- lihtrahvas, õigused olid väiksemad.
projekteeritud kirik asub Senati väljaku ääres Helsingis. Lehekülg 11 - 29 Saksamaa Peavahihoone Berliinis Lehekülg 12 - 29 4. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. Prantsuse maalikunst Klassitsism oli 18. Sajandi viimasel veerandil Pransusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana Kreeka jaVana Rooma) - seda peeti ideaaliks. Avaldus Euroopa made arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsistlikus kunstis tähtsamal kohal oli sümmeetria. Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja. Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega
annaabi.ee 
