Eesti rahvalaul ja rahvapillid
o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss).
o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija.
(kuulasime)
KORDOFONID
Nöör kõige primitiivsem.
Hiiu kannel e rootsi kannel e kintsuviiul mängitakse põlvedel hoides.
Põispill rütmiline keelpill.
Moldpill monokord; mängitakse poognaga / sõrmitsedes; selle pilliga õpetati koolides
lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele")
Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal.
Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On
tantsupill. (kuulasime)
Kannel 19. sajandini 5-keelne (kuigi üksikuid 6-, 8-keelseid on leitud juba 13. saj), pilli
kuju hakkas 19. sajandil muutuma: puust virblite asemele raudvirblid, keelte asetus
muutus paralleelseks, muutus ka pilli kuju ja mängimistehnika.
August Pulst tähtis rahvamuusika koguja.