kromosoomistik (n = 16). Mesilastel ja ka sipelgatel sugukromosoomid puuduvad. Nendel on geneetiline lookus xlookus, ehk x-geen, mis kindlustab soo maaramise enne partenogeneesi. Sellel geenil on hulgaliselt alleele (12 -25). Emastel, st emal ja toomesilasel on 2 sooalleeli ja nad on nende suhtes heterosugootsed (xaxb). Leskedel on uks sooalleel (xc) ja nad on haploidsed. xaxb. .... xc> >>>> xaxc,xbxc ema (2n = 32) lesk (n =16) emased jarglased xaxb> >>>> > >>>> x a ja x b partenogenees isased jarglased Leskede sugurakkudesse jaabki 16 kromosoomi. Meioosis lahevad koik 16 kromosoomi uhte sugurakku; teine sugurakk jaab nendest ilma ja havib. Emamesilane on parinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt voi isalt saadud kromosoomide komplekt. See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni).
Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest õnnestub enamasti ainult üks. Tiigritele on söögiks enamasti metssead, hirved ja metskitsed. Vee-loomi, nt kalu püüavad tiigrid hõpsasti, sest nad on head ujujad ja neile meeldib vees supelda. Tiigritel on nii palju jõudu, et nad jõuavad isegi suurte loomade, nt. pühli selgroo läbi hammustada ja mõnikord Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 saagi ka mitme km'i kaugusele lohistada. Sigimine ja jarglased Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane. Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab, uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele teatada. Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi.
REKOMBINATSIOONID Enamik parilikke defekte on monogeensed ja nende paritavust iseloomustab mendeleerumine autosoomsete voi suguliiteliste geenide parandumise reeglite jargi. Dominantsed defektid-paranduvad ainult juhul, kui nad ei pohjusta varast surma voi viljatust. Esinevad peamiselt heterosugootsetes isendites. Homosugootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist mittetaieliku penetrantsusega. Defektse isendi ristumisel normaalsega: Aa X aa -> 1/2Aa + 1/2aa, on pooled jarglased defektiga. Retsessiivsed defektid-defektgeen parandub varjatult heterosugootses genotuubis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosugootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosugootsesse genotuupi: Aa X Aa -> 1/4AA + 1/2Aa + 1/4aa Suguliitelise dominantse defekti korral on defektse emaslooma pooled tutred ja pooled pojad defektiga, defektse isa korral on aga vaid tutred defektiga. Suguliiteline retsessiivne defektgeen parandub heterosugootse emaslooma kaudu, kuid
korraga mitme erineva nähtusega nende vastastikmõjus. Bunge karuteened. 1. Andis geograafile vale suuna, pidades oluliseks inimgeograafia ulatuslikku matematiseerimist (milleks ei olda veel valmis ja vaja liialt üldistada). 2. Üldistes geograafiat liialt. 3. Eraldas geograafia jälle teistest teadustest, väites, et geograafia peab uurima ainult suhteid ruumis, so ruumiline separatism, 4. ei pidanud regionaalgeograafiat uuendamisvääriliseks. Bunge jarglased ja ruumanaliiiisi voolu valjakujunemine Järgijad, kes võtsid üle Bungle mõtteviisi, arendasid ja selgitasid ta mõtteid, töötasid nende valgusel läbi senised algatused teha geograafiat uutmoodi, võtsid oma saavutused kokku suurteks monograafiateks ja panid niiviisi aluse ruumanalüüsiks nimetatud voolule uues geograafias. Isard ja regionaalteaduse vool Walter Isard. Mängis suurt rolli majandusgeograafia ümberkujunemisel. Peateos
annaabi.ee 
