................................................................................................................. 2 Kunstiõpingud Pariisis ja loominguline areng............................................................ 2 Plakatikunstnik.......................................................................................................... 5 Fotograafia............................................................................................................. 6 Teater ja japonism.................................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus................................................................................................................ 7 Lapsepõlv
Ofelia teose jaoks Elisabeth Siddal mitu tundi järjest lamas vannis, oli talv ja ta jäi haigeks. Nimi ,,prerafaeliidid" pidi näitama nende seos kunstnikutega varajase Renessansi ajal ehk kunstnikutega enne Raffaeli: Bellini, Anzeliko ... Esindajad: Dante Gabriel Rosetti, John Everett Millais, William Holman Hunt Teosed: Ophelia, 1852a., John Everett Millais Jeesus isakodus puutööd tegemas, 1850a., John Everett Millais 2. JAPONISM Euroopa avastas enda jaoks Jaapani 1855 aastal. Siis 1862a. Maailmanäitusel Londonis oli esindatud ukiyo-e puulõiged (gravüür), portselan, kimono, sirmid. Jaaponi stiili värvid ja kompositsioon mõjutas impressioniste, postimpressioniste, moderniste ja kubismi stiili esindajaid. Eriti hästi on seda näha Edouard Manet, Claude Monet, Vincent van Gogh, Edgard Degas jt. teoseid vaadates Kes mõjutas: Katsushika Hokusai Tööd japonismi stiilis: Emile Zola portree, 1868a., Edouard Manet
näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism) inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ning pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Claude Monet (14.11.1840 5. 12.1926) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja Monet'lt pärineb umbes 2500 maali.
Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism) inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ning pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Pierre Auguste Renoir Auguste Renoir`i teoste mõistmine
enamasti neoklassitsistlikus stiilis, suitsetamisruumi näis kõige enam sobiv araabiapärane mauri või siis türgi stiil. Aga, nagu öeldud, ei jäädud sugugi alati ühes ruumis ainult ühe stiili piiridesse – eklektika avas võimaluse kujundada iga ruum vastavalt omaniku maitsele, seetõttu kohtas palju ka hiinapärasust, ning mitmeid jaapanipäraseid ruume, mis annavad ka allstiili nimetuse – japonism. Viimast iseloomustas Jaapani ruumile iseloomulike detailide kasutamine sisekujunduses. Historitsistlik interjöör paistis silma üldise hubasuse ja mugavusega, mida toetasid nii mööbli vaba paigutus ruumis kui ka täiesti uus interjööri kaunistav nähtus – rohelus. Rohkesti kasutati tekstiili – drapeeringuid uste ja akende ees täiendasid mitmesugused linikud, padjad ning (enamasti türgi päritolu) põrandavaibad. Ruumide üldist värvigammat täiendasid mustrilised tapeedid. 19
annaabi.ee 
