Lihaveise jaotustükid Koosta allpool kirjeldatud veiseliha jaotustükkide kohta loetelu roogadest, mida saab nendest valmistada. Ühte rooga saab valmistada ka mitmest erinevast jaotustükist. Mõtle ka selle peale, kuidas neid valmistatakse. Veiseliha jaotustükid: veise välisfilee striploin veise sisefilee tenderloin Veise abatükk shoulder clod Veise pähkeltükk thick flanck Veise välistükk silverside Veise antrekoot chuck, boneless
· linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil.
Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada või tahendada Lõigata välja templijäljed Jaotustükkidelt eraldada kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse Lõikamine - risti lihaskiudu säilitab kuju ja on kergem süüa (närida) Vasardamine kobestatakse lihaskiude, antakse pooltoodetele kuju ehk vormitakse Lihatüki vormimiseks kasutatakse lihavasara
tagaosa(ristluu-, Kuubikud 20-30g, Hautatud välistükk) portsjonis 160g liharoogade lisandid(keedetud porgand) Sealiha, tagaosa Väikesetükiline Hautamine Tomatipasta jaotustükid Kuubikud 20-30g, Hautatud portsjonis 160g liharoogade lisandid(keedetud porgand) Asuu Veiseliha, Väikesetükiline Hautamine Hautatakse
sõir, või (eriline rasvaprotsent, madalama rasvasisaldusega), või ja taimeõli segu, jäätis, naturaalne kuumsuitsusink, verivorst, verikäkk, sült, õllevorst (näiteks juustuga), täissuitsuvorst (metsloomalihast), keeduvorst, lihapallid (frikadellid), kotletid, suitsuliha erinevatest jaotustükkidest (karbonaad, küljetükk jne), vinnutatud lambakints, maksapasteet, sealiha (erinevad jaotustükid, iseloomulik singitükk ja karbonaad), kanaliha, pardiliha, haneliha, lambaliha jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed,
soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. Liha eeltöötlus võtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga. Pooltooted lõigatakse alati risti liha kiudu, sest siis säilitavad tükid hilisemal kuumtöötlemisel oma kuju ning on muredamad.
Küpsetatakse 225 kraadi juures 40 50 min, portsjonis 2 3 lõiku. Hakkbiifsteek Tehakse veiselihast, on ümmargune 1,5 cm paksune, 140 150g, praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt. Hakkliharullid Tehakse veise, lamba, vasikalihast. Ovaalse kujuga, u 8 cm pikkused, portsjonis 1 2 tk, täidetud singi, ploomide, seente või köögiviljadega. Praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt. 22. Sisekoe rikkamad veiseliha jaotustükid. Kael, kints, 23. Biskviittaigna valmistamine ja tooted. Biskviittaigen valmistatakse munadest, suhkrust ja jahust. Biskviittaigna valmistamisel ei kasutata bioloogilisi ega keemilisi kobestajaid. Biskviittaignat kergitab õhk, mis mehaniliselt munavalgesse klopitakse. Biskviittaigen jääb kergesti vormi külge, seepärast kasutatakse plaadikoogi küpsetamisel küpsetuspaberit. Kookide kerkimine oleneb munade vahustumisest. Värsked munad vahustuvad paremini kui vanemad munad
liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. (Lõhmus 2009: 467,468) 1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga. Pooltooted lõigatakse alati risti liha kiudu, sest siis säilitavad tükid hilisemal kuumtöötlemisel oma kuju ning on muredamad
Pearoana sobivad eelkõige suured praed või portsjonilised praetud lihatoidud. Vaheroogadena serveeritakse grillitud või üleküpsetattud lihatoitusid. Rümpade jaotus Rümp jagatakse jaotustükkideks. Rümpade jaotamiseks on erinevad jaotusskeemid. Näiteks on eri skeemid suurte loomade (veis, karu, põder), väikeste loomade (vasikas, lammas, metskits) ja searümpade jaotamiseks. Vaata allolevat joonist, millel on kujutatud searümba jaotumist jaotustükkideks. Joonis 7.6. Searümba jaotustükid ja nende kasutamine toitudes. Joonis 7.6 lk. 92 1. Seajalad: sült, hernesupp, keedetud seajalad. 2. Singitükk: ahjus küpsetatud, keedetud, hautatud lihatoidud. 3. Tagumine praetükk: keedetud ja hautatud lihatoidud. 4. Seljakarbonaad: praetud, grillitud, ahjus küpsetatud lihatoidud. 5. Seljatükk: ahjupraad, liha- ja köögiviljahautised, liharullid jt hautatud lihatoidud, hakkliha. 6. Pea: sült, hernesupp. 7. Kõhuäär: sült, hakkliha.
pannakse spetsiaalsesse võrku. Liha on lõigatud väikesteks kuubikuteks, ribadeks või kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu). Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode
Külmutatud liha säilitamisel väheneb vees lahustuvate vitamiinide hulk, pärast kaheksakuust säilitamist on neist vitamiinidest kadunud 18--34%. Külmutamismeetodid Varasem aeglane külmutamine on asendunud kiirkülmutusega. Põhimõtteliselt võib rääkida kolmest külmutusmeetodist: · külmutamine õhuvoolus, · külmutamine kontaktplaadimeetodil ja · krüogeenne külmutamine (toote töötlemine veeldatud gaasidega) Veise- ja searümbad ning ka kondiga jaotustükid külmutatakse tänapäeval külma õhuga temperatuuridel 25 kuni 45 °C ning õhu liikumiskiirusel 2--9 m/s. Enne külmutamist tuleb liha maha jahutada sisetemperatuurini vähemalt 10 °C. Sügavkülmutamisel temperatuurini vähemalt 18 °C on soovitav külmumiskiirus alla 10 mm tunnis. s. Külmutamiskiirused: · aeglane külmutamine 0,1 kuni 0,2 cm tunnis, · kiirkülmutamine 0,5 kuni 3,0 cm tunnis, · väga kiire külmutamine 5,0 cm tunnis.
annaabi.ee 
