puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti. Mittepolaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ühtib Potensiaaliväli väli mille jõudude töö ei sõltu laengu liikumise trajektoorist. Seal tehtav tõõ võrdub 0 kui laeng liigub uletud trajektooril. Potensiaal elektriväljas oleva laengu potensiaalse energia ja laengu suhe. Potensiaalide vahe laengu liikumise trajektoori algus ja lõpppunkti potensiaalide vahet.
! Osmoosi protsessides on lahusti difusiooni tulemuseks kahe omavahel poolläbilaskva membraani kaudu kokkupuutuva lahuse kontsentratsioonide ühtlustumine. Kuid osmoosi tulemusena tekib rõhk ka poolläbilaskvale membraanile, mis võrdub rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui samal temperatuuril oleks gaasilises olekus ja tema ruumala võrduks seejuures lahuse ruumalaga.! Nähtuse loogiline seletus on asjaolus, et lahustunud aine molekulid on lahuses jaotunud samas ruumalas kui nende „jaotuskeskkond“ oleks gaasiline – sealt ka rõhu võrdsus, sõltumata lahusti o! lekust.! Osmoos ja kalad.! Luukalad pärinevad arengulooliselt mageveest.! Mageveekaladel on organismi soolsus suurem kui mageveel.! Mageveekalad ei joo vett, sest vesi tungib osmoosi tõttu ise nende organismi (valdavalt lõpuste kaudu, aga ka niivõrd-kuivõrd vett läbilaskva naha kaudu).! Mageveekalade rakuseinad hoiavad sooli kinni – neil on defitsiidiks elektrolüütide ioonid.!