00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00
Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3. Jah, sest lihtaktsiate müügist tekkis aazio 30000 $ väärtuses 4. Päevaraamat
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000
Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg 210,-; Ettemakstud kulud 60,- ; Viitvõlad (palk) 120,-; Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,- Kokku 650,- Kokku 650,-
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on
Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul 7 Kasumiaruanne 7 Jaotamata kasum 7 Bilanss I tootmistsükli lõpul 8 Bilanss II tootmistsükli algul 8 Teenused, hind 9 Turustamine 9 Projekti iseloomustus 10 Riskid 10Äriplaan Moeateljee tegevuse alustamine Ettevõte moeateljee Re-use-me Aadress Rävala Puiestee 9, Tallinn 10185
05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000 Põhivara 160 000 Jaotamata kasum 230 000 Investeering "T" -sse Kokku Kokku Tabel 2 Tütarettevõtte "T" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha 30 000 Aktsiakapital 30 000
Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult.
Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%. Keeriskambri kuju soodustab intensiivsete õhukeeriste tekkimist. Õhuvool haarab pihustist pihustunud kütuse, mis seguneb, aurustub ja süttib. Keeriskambrist tungivad põlevad gaasid põhikambrisse, kus kütus põleb lõplikult.
Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud
Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800
__F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest
; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid.
(o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9. Raha arvelduskontol 550 000 10. Raha kassas 11 000 11
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum
- 100,000.00 10,000.00 26,530.50 ### 16,800.00 16,800.00 - 26,530.50 - 26,530.50 16,800.00 126,530.50 36,530.50 225 226 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum/kahjum Deebet Kreedit Deebet Kreedit - 530,610.00 212,244.00 530,610.00 473,673.33 343,436.76 - 212,244.00 874,046.76 473,673.33 212,244.00 130,236.57
Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920 Kokku pikaajalised kohustused 106 358,820 Kokku kohustused 506,354 941,490 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 25,692 25,692 Registreerimata aktsiakapital 308 308 Ülekurss 3,212,841 3,212,841 Eelmiste per jaotamata kasum -1,972,428 -2,600,924 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Kokku omakapital 637,917 302,935 Kokku kohustused ja omakapital 1,144,271 1,244,425 Keskmine palk 837 809 orisantaalanalüüs- kasumiaruande põhjal Vertikaalanalüüs 2012 2012 2011 2012 93 -7 100 100
Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele
hinnati 5000EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli 4000 EEK. D: Materiaalne põhivara 5000 EEK K: Aktsiakapital 4000 EEK K: Ülekurss 1000 EEK 44. Kasumijaotus AS-i üldkoosolekul võetakse vastu 200X a. Kasumi jaotuse otsus. Otsustatakse aruandeaasta puhaskasumist, mis on 50 000 EEK, moodustada äriseadustiku sätetest tulenevalt kohustuslik reservfond 2500 EEK (5% aruandeaasta puhaskasumist). Dividendidena välja maksta 14 250 EEK, eraldada fondiemissiooni reservi 23 750 EEK ja jaotamata kasumise 9500 EEK D: Aruandeaasta kasum 50 000 EEK K: Kohustuslik reservkapital 2500 EEK K: Viitvõlad (dividendivõlad) 14 250 EEK K: Fondiemissiooni reserv 23750 EEK K: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9500 EEK Seejuures kantakse dividendidelt pärast väljamaksmist üle tulumaks s.o. 26% brutodividendilt 14250*26/74=5007 EEK D: Tulumaksukulu 5007 EEK K: Tulumaks dividendidelt 5007 EEK 45. Dividendide maksmine aktsionäridele
Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha
J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid
Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448 tulumaksu võlg 5 221 töötuskindlustus võlg 384 Kohustused kokku 105 891 OMAKAPITAL eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 000 aruandeperioodi kasum 186 500 osakapital 393 500 Omakapital kokku 633 000 Passiva kokku 738 891
Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11 Muu immaterjaalne põhivara 20 000 7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 62 980 6 Kokku 20 000 Aruandeaasta kasum (kahjum) 2 000 1 Põhivara kokku 83 000 Omakapital kokku 220 880 Aktiva kokku: 313 780 Passiva kokku 313 780
Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5 miljonit, siis sotsiaalministri Hanno Pevkuri ettepanekul tuleks loobuda töötutoetuse tõstmisest 65 eurolt 145 eurole, sealjuures tõstetakse viisiditasu 5 eurole ning haigla voodipäevatasu 2,5 eurole. See tähendab, et arstide palgatõusu maksaks osaliselt kinni patsient. Patsiendi omaosaluse tõstmise asemel võiks maksimummääras kasutusele võtta haigekassa jaotamata kasumi. Haigekassal on jaotamata kasumit 136 miljonit eurot ning seaduse järgi võib sellest kasutusele võtta 30%, aga mitte rohkem kui 7% eelmise aasta tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe
a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a
Laenukohustused 2 600 2 300 Võlad ja ettemaksed 10 518 10 487 Lühiajalised kohustused kokku 13 118 12 787 Pikaajalised laenukohustused 14 050 14 350 Aktsiakapital 100 000 100 000 Kohustuslik reservkapital 16 150 16 050 Jaotamata kasum 4 548 4 648 Aruandeaasta kasum 95 567 110 704 Omakapital kokku 216 265 231 402 Passiva kokku 243 433 258 539 Muutuse kirjeldus Deebet Kreedit 1. 20 USD = 20 EUR on bilansis Kulud - 4 Raha - 4
tarnijatele tasumata arved 29254 võlg töövõtjatele 19935 käibemaksu võlg 88402 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8448 tulumaksu võlg 5221 töötuskindlustus võlg 384 aktsiakapital 470000 eelmiste perioodide jaotamata kasum 414587 Kokku 1036419 LÕPPBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 4000 arvelduskonto 159899 ostjate laekumata arved 4662 hoone 685000 inventar 130000 kaubavaru 228540
väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000 K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000
Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist. Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapital on: * aktsia- või osakapital, * registreerimata aktsia- või osakapital, * ülekurss,
Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene. Võlad ja ettemaksed on samuti vähenenud ligi 35% võrra, mis on küllaltki suur protsent. Aktsiakapital on suurenenud võrreldes 2010 aastaga 47%, mis on natuke vähem kui poole võrra. Ülekurss, reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande aasta kasum on jäänud suhteliselt samaks, kui siiski on kõik nad tõusnud paari protsendi võrra. Ettevõte oli 2011 aasta kasumis 358 375 euroga ning kuna teised finantsnäitajad näitavad samuti positiivseid numbreid, siis võib õelda, et ettevõte on igati edukas. Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes
Lubatud on korraldada ka online koosolekuid, aga see peab olema põhikirjas kirjas. Inimene loetakse koosolekul osalenuks ning sel juhul ei saa ta elektrooniliselt hääletada. Elektrooniline hääletus võib olla kas enne või pärast koosolekut. Üldkoosolek võib juhatuse liiget tagasikutsuda ning ei pea seda põhjendama. Otsus on vastu võetud 50% + 1 poolthääl. 1.10 Väljamaksed Osanikele saab teha väljamakseid puhaskasumist või jaotamata kasumist. Osanikele ei saa enne väljamakseid teha, kui kõik eelnevate perioodide kahjum on kaetud. Kasumit jagatakse vastavalt nimiväärtusele, kui põhikirjas ei ole teisiti. Osaühing ei tohi anda laenu osanikule, kellel on üle 5% ettevõtte osakapitalist. Kui on alla selle määra, siis võib laenu anda. Juhatuse ja nõukogu liikmetele laenu anda ei tohi. Emaettevõte võib anda tütarettevõttele laenu ja vastupidi majandusliku seisu parandamiseks.
Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU
Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara Ehitised 1 480 000 10+16 Omakapital Kokku 1 480 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 200 000 1 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -243 110 Põhivara kokku 1 509 800 Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 000 2 Omakapital kokku 975 890 Aktiva kokku: 1 873 250 Passiva kokku 1 873 250
PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kasumi ümberjagamine Aruandeaasta kasum 1 095 Eelmiste aastate jaotamata kasum 1 095 2 Palga maksmine Arvelduskonto 1 005 Palgavõlg 1 005 3 Renditulu Arvelduskonto 3 000 Saadud ettemaksed 3 000
kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud intressidest mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik
arvutiprogramm või uue leiutise plaanid. Ettevõtja entrepreneur isik, kes loob ettevõtte lootuses teenida kasumit. Intress interest tasu kellegi teise raha kasutamise eest, tavaliselt väljendatakse aastase protsendina põhisummalt (laenatud summalt). Investeering investment majanduses on see kulutamne uue kapitali jaoks, nagu tehaste ja masinate tarbeks. Üldises tähenduses tähendab investeering sääste, mis pannakse kõrvale raha teenima. Jaotamata kasum retained earnings kasum peale maksude ja dividendide tasumist, mis suunatakse tagasi firma tegevusse. Kaubad goods väärtused, mis on käega katsutavad või silmaga nähtavad. Klient customer inimene, kes ostab ettevõttest kaupu või teenuseid. Konkurents competition ettevõtete vaheline võistlus, et müügis üksteist ületada.
Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine
millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu nimi Äriühingu nime peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui 3 a tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Äri nimi ei või olla eksitav ettevõtja õiguslikuvormi ja tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Äri nimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimesid ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või
..käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17
Ülejäänud läks riskifondi. Riskifond oli iga töötaja kohta eraldi. Need olid nö hoiukontol. Iga inimene teadis, palju tal seal raha on. Rahvaettevõtte omand. Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju. Majandusühing. Täisühing: Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb osanike poolt ühingu asutamisel tasutud osamaksudest ning ühingu jaotamata kasumi arvel omandatud kinnis- ja vallasvarast. 2. Omanikud. Varade omanikud on kõik osanikud. 3. Vastutus. (Osanik vastutab kohustiste eest kogu oma varaga. Osanikud kannavad täis- ja solidaarset vastutust. Kui ühingule nõude esitamisel või ühingu likvideerimisel nõude rahuldamisel selgub, et osaniku varast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik teised osanikud kogu oma isikliku varaga.
Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kasumiaruanne 2004 2005 2006 Müügikäive 540 000 600 000 700 000 Müüdud toodete kulu 338 000 375 000 450 000 Brutokasum 202 000 225 000 250 000
kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Vaba omakapital on jaotamata kasum. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.
KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03 Finantsanalüüs Kohustuslik reservkapital 4 000 4 000 0 0 Jaotamata kasum 0 0 0 0 Aruandeaasta kasum(kahjum) -1 851 390 -3 359 855 -1 508 465 81,5 OMAKAPITAL KOKKU 430 295 440 539 10 244 2,4 PASSIVA KOKKU 6 772 801 7 260 078 487 277 7,2 Kasumiaruande analüüs Analüüsin kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt. Kasumiaruanne (kroonides)
Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazio (üle/alla nimiväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma osad või aktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku
reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast
suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt
suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt
Pikaajalised kohustused Laenukohustused 7,249,735 Kokku pikaajalised kohustused 7,249,735 Kokku kohustused 17,649,797 Omakapital Osakapitali nimiväärtus 40,000 Kohustuslik reservkapital 4,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum(kahjum) 37,517,456 Aruandeaasta kasum(kahjum) 3,896,370 Kokku omakapital 41,457,826 Kokku kohustused ja omakapital 59,107,623 Kasumiaruanne Müügitulu 14,914,307 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste) kulu 9,635,098 Brutokasum(-kahjum) 5,279,209
annaabi.ee 
