Pascal
1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris,
astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele
kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile"
1656–1657, avaldati Louis de Montalte'i valenime all, milles kaitses Sorbonne'i jesuiitide
rünnakute vastu ketserluse eest Sorbonne'ist minemakihutatud juhtivat jansenisti Antoine Arnauld'd.
Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks.
Port-Royali kloostri päästis jesuiitide repressioonidest mõneks ajaks nõndanimetatud püha astla
ime, mis sündis Pascali õe Gilberte'i tütre Marguerite'iga. Tütarlapse silmanurgas juba kolm aastat
paisunud ohtlik mädauuris olevat paranenud pärast haava puudutamist metallastlaga, mida peeti
Jeesuse okaskroonist pärinevaks. Ime kohta käis tunnistusi andmas ka Blaise Pascal, kes nägi