Sandor Petöfi
/- - -/
"Iluska, mu kallis, oled kaunis nagu
roosinupp! Sind jumal ikka õnnistagu.
Kui sa kuiva kõrt näed, kõrt, mis tormis hulgub,
siis su hulkuv hallim sulle meelde tulgu! "
"Jancsi, minu hing kui pead, siis teele mine.
Olgu jumal ikka sulle armuline.
Kui näed närtsind lille visatuna teele,
siis su närtsiv armsam tulgu sulle meelde."
Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt.
Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt.
Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin,
Jancs neid pühkis laia särgikäise abil.
Ummissilmi läks ta: tee on lõpuks sama !
Kuhu välja viib, see oli talle kama.
Karjalapsed tee peal vilkalt vilet lasid,
veisekarjad vaikselt kelli kõlistasid.
/- - -/
Huvitavad väljendid/ kujundid : hulkuv kallim, närtsiv armsam,
ummisilmi .
Sõnum/ mõte : "Autor " jätab oma armsamaga hüvasti, enne teele
minekut
annaabi.ee 
