JALGPALLI REEGLID 1. Väljaku suurus Väljak peab olema ristkülikukujuline, tähistatud, peavad olema määratud karistusala, värava-ala, nurgasektor, lipupostid peavad olema paigutatud igasse nurka, väravad peavad olema ankerdatud maapinna külge. 2. Pall Peab olema ümbermõõduga 68-70 cm, kindla kaalu ja kindla rõhuga. Kui pall läheb katki, peatatakse mäng ja jätkatakse seda hiljem uue palliga sama koha pealt. 3. Mängijate arv · On kaks võistkonda · Ühes võistkonnas ei tohi olla üle 11 mängija, kellest 1 on väravavaht · Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7 · Kui mäng peatatakse kohtuniku poolt, siis seda jätkatakse vabalöögiga 4. Mängijate varustus Ei tohi kasutada ohtlikku varustust, kaasaarvatud ehteid. Põhivarustusse kuuluvad jalgpallisärk, spordipüksid, põlvikud, säärekaitsed, jalanõud. Väravavahtide riietus peab olema ...
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule? a Kui pall on mängus, kohtuniku loal b Ükskõik millal, kohtuniku loal...
jalgpalliga neli aastat aktiivselt tegelenud. Alates 2015.aasta septembrist käin treeningutel Võru jalgpalliklubis. See klubi asutati aastal 2000 ja tegevusaladeks on spordi harrastamine ja spordiürituste korraldamine. Jalgpalli ajalugu • Juba 3.-4. sajandil harrastati Hiinas tsu-chini või tsu chu nimelist mängu, mis olevat jalgpalli eelkäija, nii et tegemist on iidse spordialaga. • 1896. aastal sai Ateenas jalgpalli näha näidisalana. • Esimesed jalgpallireeglid pandi paberile Londonis 1863. aastal. Jalgpalli levik • FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. • Paljudes riikides on jalgpall põimunud argikultruuriga. • Maailmameistrivõistlusi on 1998. aastast saadik vaadanud üle 26 miljardi vaataja. Reeglid • Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht.
ja porisel väljakul. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Kokkuvõte 8 Jalgpall on üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased. Jalgpall sai alguse maailma eri paigus mängitud väga vanadest pallimängudest, kuid suur osa mängu arenguloost on seotud Inglismaaga. Esimese katse kehtestada jalgpallireeglid tegi 19. sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel. Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal. Kasutatud materjalid 9 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall
Kõiki erialasid peensusteni tunda ei saa keegi, mis ju ometi ei takista meid igapäevatasemel võõraste alade tulemusi kasutamast ja ka neist mõtlemast ja rääkimast. Väike mõttepaus tekib abstraktsete mõistete juures. Kas demo- kraatia või armastus või korrutise kommutatiivsuse seadus on olemas ka „päriselt” või ainult inimeste peades, või paigutuvad nimetatud näh- tused koguni mingile inimsõltumatuse skaalale (nt et jalgpallireeglid sõltuvad inimese suvast rohkem kui loogikareeglid), on filosoofiliselt huvitav, kuid praktilise oskuskeeletöö seisukohalt ükskõikne. Kui lähtuda valitsevast kombest lugeda ka abstraktsed nähtused kõige tajutava või kujuteldava hulka, siis on nad kirjeldatavad tavalisel viisil: on demokraatia kui niisugune (objekt), siis on inimese ettekujutus demokraatiast (mõiste) ja siis sõna demokraatia. Isegi kui paigutada abstraktsed (või kujuteldavad) nähtused tervenisti inimteadvusse ehk