Eesti loodus ning kliima
Riigimetsi hoiab ja
majandabRiigimetsa Majandamise Keskus. Soome järel ja Kanada ees on Eesti
sooderohkuselt maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega
võib soid pidada Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma
sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega. Ida-Euroopa
lauskmaa osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud kõrgustikud
ilma kõrgemate mägedeta jalavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Koos Põhja-Eesti
panga ja teiste paljanditega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid. Tänu parasvöötme
kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid siseveekogusid. Kuna iga-aastane
sademete hulk ületab keskmiselt 200300 mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära
mitmekesisusele voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades