Riigikaitse küsimused sõjaajaloost
lähivõitlusrelvadega (mõõgad, sõjakirved ehk tarpid ja piigid) ja
viskerelvadega (vibud ja nooled, ling, tapper, viskeoda) ning tulid
vastavalt jõukusele sõtta kas jala või ratsa. Ratsaväe osatähtsus oli
väike, kuna siinsed hobused ei olnud sõdimiseks sobivad, samuti
eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid
hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga
võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha.
3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi
ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn. Näiteks kaotati napilt lahing
Lindanise all (lk 29).
6. Millisesse kultuuriruumi sattus Eesti ala muistse
vabadusvõitluse tulemusel? Eesti ala sattus muiste vabadusvõitluse
tulemusel Lääne-Euroopa kultuuriruumi (lk 30).
7. Millise riigi koosseisu sattus muistse vabadusvõitluse lõpus
Põhja-Eesti