Luulekogu analüüs
Kas tunnete, kuidas võpatab maa
Iga vaenlase jalaastest?
Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab,
Oo Eestimaa verikastest.
Kas kuulete, kuidas kohiseb laas,
Nagu tormaksid vetevood randa.
All vaenlaste talla plahvatab paas
Ja viha salvab ta kanda.
Mu mõte läbistab pilkase öö,
Kuulen sammusid koiduhooste.
Üle vaenlase peade kokku lööb
Rahva põleva viha rooste.
Kas tunnete, kuidas võpatab maa
Iga vaenlase jalaastet?
Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab,
Oo Eestimaa verikastest.
2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid
sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida
kuulnud olen. Kurb lugeda ahastusest ja surmast luule ridadesse panduna. Selline
hingestatus ja lein, samas ka väike lootuse kübe hinges, et kord see kõik lõpeb.
3