Budistlik kunst
riietusest vaba; peas väikesed vasakult paremale keerduvad lokikesed; tahtejõudu
väljendav ülahuul ja juba eespool mainitud juuksekrunn, kolmas silm ja suured
kõrvalestad.
Ühe kõige traditsioonilisemalt ja samas haaravamalt kujutasid Mathura kunstnikud
puunümfe jaksisid, mis kujutasid endast vastandit Buddha askeesi-ideaalile ja olid
sellisena budismi sisselülitatud. Jällegi võib rääkida vaimse ja meelelise ühendusest India
kultuurist. Rõhk sensuaalsele ilule ei piirdunud ainult jaksisitega, vaid leidis kasutamist
ka mujal - nii religioosseid kui ka argiseid teemasid kujutades. (nt donaatorite kujud
koobastemplite sisseäikude juures ja tavalised zanristseenid abielupaaridega)
Erinevalt Gandharast jätkus Mathura kunsti mõju ka pärast Kusaani riigi lõppu.
Arvatavasti on põhjuseks see et ta oli orgaaniliselt India kultuuri enda seest välja
kasvanud, mitte sellele kunslikult külge poogitud.
3.4 Andhara
annaabi.ee 
