Budistlik kunst
Buddha-tüüp, mis sai eeskujuks järgnevale traditsitsioonile kogu Aasias: korrektne
Dhjanasana iidne transisoleva jooga poos; käeasend Abhaja-Mudra; parem õlg on
riietusest vaba; peas väikesed vasakult paremale keerduvad lokikesed; tahtejõudu
väljendav ülahuul ja juba eespool mainitud juuksekrunn, kolmas silm ja suured
kõrvalestad.
Ühe kõige traditsioonilisemalt ja samas haaravamalt kujutasid Mathura kunstnikud
puunümfe jaksisid, mis kujutasid endast vastandit Buddha askeesi-ideaalile ja olid
sellisena budismi sisselülitatud. Jällegi võib rääkida vaimse ja meelelise ühendusest India
kultuurist. Rõhk sensuaalsele ilule ei piirdunud ainult jaksisitega, vaid leidis kasutamist
ka mujal - nii religioosseid kui ka argiseid teemasid kujutades. (nt donaatorite kujud
koobastemplite sisseäikude juures ja tavalised zanristseenid abielupaaridega)