kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk sõelumiseks võetud esialgsest massist. Tulemus antakse protsentides. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,1%. Tulemused on toodud tabelis 5.1. Jahvatuspeensuse määramise. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on normaalkonsistentsis, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm. Normaalkonsistents väljendatakse
Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal avaga 0,2 x 0,2 mm. Kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50g ning asetatakse sõelale. Sõelutakse käsitsi või mehaanilsel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05g materajali. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk %-des sõelumisel võietud esialgsest massist. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisega, täpsusega 0,1%. Katse tulemused on toodud punktis 4.1 tabelis 1.1 3.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents
• Vicat' aparaat • surve-paindemasin 4 KATSEMETOODIKAD 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel nr. 02 sõelal, avaga 0,2 x 0,2 mm. Umbes 50 ºC kraadi juures kuivatatud kipsist kaalutakse proov 50 g, mis asetatakse eelmainitud sõelale. Sõelumiseks on kaks võimalust – kas käsitsi või mehaanilisel teel. Kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 g materjali, võib sõelumise lõpetada. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%) esialgsest materjali massist. Tulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, täpsus 0,1 %. 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi
Iga 25 liigutuse järel pööratakse sõela 90°. 4. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. 5. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. 6. Sõelumist jätkatakse kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,2 g kipsi. 7. Sõela alumisel küljel olev kips eemaldatakse pintsliga. 8. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk protsentides sõelumiseks võetud esialgsest massist. Näide (kipsi jahvatuspeenuse arvutamine): 5,2 g Jahvatuspeenus = ∗100 %=10,4 % 50,1 g 4.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentseks, kui Suttardi viskosimeetri silindri ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 ± 5 mm. Normaalkontsistents väljendatakse vajaliku
annaabi.ee 
