Noolutamise ainult kolme väikest terast, mida karastasime vees. Kasutasime kolme noolutusviisi: madal-, kesk-, kõrgnoolutus. Nooltusahju (200 ºC) temperatuur tõusis algul 220 ºC juurde, ning 12- ndal minutil langes 200 ºC peale. Noolutusahju (350 ºC) tõusis algul 377 ºC juurde, ning 10- ndal minutil langes 350 ºC peale. Noolutusahju (500 ºC) temperatuur oli pidevalt 500 ºC juures. Teras Karast. Aeg Jahutusviis Kõvadus Noolutus Noolutusaeg Kõvadus peale temp. (min) pärast temp. (ºC) (min) noolutust (ºC) Väike 1 800 9 vesi 63HRC 200 20 57HRC Väike 2 800 9 vesi 63HRC 350 20 42HRC Väike 3 800 9 vesi 63HRC 500 20 36HRC
· Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul.
· Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul.
· vooluliik: alalisvool või vahelduvvool, · mehaaniline sidestus: otse, läbi reduktori või kaudne, · kompaktsus: ühendatud või eraldiseisvad mootorid · liikumise iseloom: pöörlev, vertikaalne või horisontaalne kulgliikumine, · kujundus: sõltumatu, süsteemne, alalisvoolu vahelüliga jne, · pidurdusviis: energia tagastust võimaldav, energia tagastust mittevõimaldav, · jahutusviis: loomulik jahutus, sundjahutus (õhkjahutus, vedelikjahutus jne). Elektriajamite liigitus rakenduse alusel. Elektriajamid liigitatakse rakenduse alusel nelja põhilisse gruppi: · olmeajamid, · üldtarbeajamid, · eritüüpi ajamid, · servoajamid. Alljärgnevas tabelis on toodud ajamitüüpide põhilised rakendused ja tunnused.
annaabi.ee 
