TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 2 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 11.04.15 11.04.15 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel. Tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukald...
Lahutuspind tuleb valida selliselt, et kärnide arv oleks minimaalne või oleks üldse välditud nende kasutamist. Võimaluse korral tuleb lahutuspind valida nii, et vältida valandi osade nihkumist üksteise suhtes vormi koostamisel. Terasvaluvormil ei kasutata räbupüüdelit. Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid (valupead). Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt kärniga liivast ja sideaine segust.
a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega Küsimus 34 Valmis Hindepunkte 0/1 Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Valige üks: a. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine b. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine c. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine d. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine Küsimus 35 Valmis Hindepunkte 1/1 Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Valige üks: a. 16 b. 2 c. 45
Select one: a. plastsus b. termokeemiline püsivus c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c
d. vormi purunemise vältimine Küsimus 20 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Vali üks: a. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine b. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine c. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege täppisvalu puudused Vali üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b. valandi kõrge omahind ja poorsus c. kahanemis- ja gaasitühikud valandites d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
Turbiinid asuvad masina vööripoolses otsas, kinnitatud õhujahutite külge, mis on omakorda kinnitatud mootoriploki külge. Õhk läbib õhufiltrid, ülelaadimisturbiini, õhujahuti ja koguneb ressiiverisse, mis asub silindrite vahel malmploki õõnsuses. Turbokompressoriks on ABB VTR 354P-11/-21. Kompressori tiivik surub õhu sisselaskekanalisse ja seejärel spiraaltorusse, kus ta komprimeeritakse ja surutakse läbi jahutajate ressiiverisse. Turbiini rootori, mille mõlemas otsas on labürinttihendid, panevad tööle väljalaskegaasid. Gaasid sisenevad turbiini läbi difuusorlabade ja lähevad läbi turbiini tööratta, pannes oma liikumise ja paisumisega pöörlema turbiini. Töötanud gaasid lähevad väljalasketorustikku. Kompressori ja turbiinikambrit 26 eraldab vahesein. Võlli mõlemis otsas on laagrid. Nominaalkoormusel on turbiini pöörete arv 20000.
annaabi.ee 
