VIIRPUU
Enamasti kasvavad kõik
viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval.
Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil
neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn.
Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja
mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva
poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava
söögipoolisena, aga ka ravimina. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied. Need
mõjuvad eelkõige südamele. Viirpuust on abi saadud mitmesuguste südamehäirete ja
liiga kõrge vererõhu puhul. Näiteks võtta üks supilusikatäis õisi klaasi keeva vee kohta,
lasta mõni minut tõmmata ja jook valmis. Seda tuleb juua jahutatult, lonkshaaval klaas
päevas südamekloppimise, kõrge vererõhu, peapöörituse ja peavalu korral
annaabi.ee 
