Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. Vasikaid võivad ohustada ka ilves, puuma ja ahm. Põder Eestis Hinnanguliselt elab Eestis praegu umbes 12 000 põtra. Põder ei ole Eestis looduskaitse all. Seega põdrajaht on lubatud. Jahihooaeg kestab 15. septembrist 15. detsembrini. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida võib korraldada 1. oktoobrist. Enne oktoobrit on põdrale lubatud pidada ainult varitsus- ja hiilimisjahti. 2012. aastal kütiti Eestis 5126 põtra. Pilt 4. Põdravasikas Pilt 5. Põder lumes
Samuti võib põder olla vaheperemeheks põistang-paelussile. Ohtlikumaks haiguseks peetakse põtradel suu- ja sõrataudi. Eksperimentaalselt suu- ja sõrataudi nakatatud põdravasika tervenemine kahe nädala jooksul viitab võimalusele, et heade elutingimuste korral võib selle haiguse levik asurkonnas jäära ka märkamata. Põder on hinnatud sarvede ja liha pärast. Jahihooaeg kestab 15. september - 15. detsember. Põhiliseks jahiviisiks on ajujaht, mida korraldatakse alates 1. oktoobrist, enne seda on lubatud varitsus- ja hiilimisjaht. 2012 a kütiti Eestis 5126 põtra. Vanasti öeldi: ,,Kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk." 1 jalahoop võib olla surmav, aga enne rünnakut liigutab põder kõrvu ja põtkib jalaga pinnast üles (kindel signaal, et tuleb jooksu panna, põder suure tõenäosusega jälitama ei hakka).
annaabi.ee 
