kesakuu, pärnakuu, piimakuu, võru:piimäkuu JUULI Aasta seitsmes kuu Gregoriuse kalendri järgi, heinakuu. Teised nimetused juulikuu, suvekuu, jaagupikuu, hoolekuu niidukuu, putkekuu, karusekuu, võru: hainakuu AUGUST Gregoriuse kalendri kaheksas kuu, lõikuskuu. Teised nimetused augustikuu, viljakuu, karusekuu põimukuu, rukkikuu, mädakuu, võru: põimukuu SEPTEMBER Gregoriuse kalendri üheksas kuu. Sünonüümid: Septembrikuu, mihklikuu, kanarbikukuu, sügiskuu, koolikuu, pohlakuu, jahikuu, võru: süküskuu OKTOOBER Gregoriuse kalendri kümnes kuu, viinakuu. Sünonüümid: oktoobrikuu, hingedekuu, lehevarisemisekuu, porikuu, roojakuu, orjakuu, rehekuu, simunakuu, siimonikuu, räisakuu, võru: rehekuu NOVEMBER Gregoriuse kalendri üheteistkümnes kuu, talvekuu Sünonüümid: novembrikuu, mardikuu, kadrikuu, kooljakuu, märtnakuu, hingekuu, võru: märdikuu, märtekuu DETSEMBER Gregoriuse kalendri kaheteistkümnes kuu, jõulukuu. Teised nimetused
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus
Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-partlipaev.php) IVANOSKOROONA - 29. august Õigeusupüha, millega tähistati Ristija Johannese hukkamist. Lisaks kirikupühale ja kirmasele, mida mõnel pool peeti, oli see setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud. 9. September - sügis-, mihkli-, kanarbiku-, pohla- ja jahikuu Septembris jätkus maarahval viljalõikus ja rehepeks, võeti kartulit, hoogustus augustis alanud jahilkäimine. TARKUSEPÄEV - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega
koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib, laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg kosjajuttu teha, karjapoisil laadale meelt lahutama minna. Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega
annaabi.ee 
