Eesti köök
-valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud
tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid
müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid
korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi
teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud
nagu kartulisalat, marineeritud
kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms.
Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad
ulatuslikke mõjutusi ida
poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda
andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline
eesti köök tähtsust kaotamas