Jagunemisel jaotumise kaudu loetakse jagunev ühing lõppenuks. Eraldumise korral aga annab jagunev ühing vaid osa oma varast üle omandavale ühingule või ühingutele, mis võib samuti olla juba olemasolev ühing või ühingud või mis luuakse spetsiaalselt jagunemise käigus. Vastavalt Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 321 lg-le 3 peab notar tõestama äriühingute ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema
88. Millised on äriühingute jagunemise kaks viisi? p. 434 1.Jaotumine: Jagunev äriühing annab vara üle olemasolevale või uuele omandavale äriühingule Jagunev äriühing loetakse likvideerimismenetluseta lõppenuks. 2.Eraldumine: Jagunev äriühing annab vara üle olemasolevale või uuele omandavale äriühingule Jagunev äriühing jääb ise alles 89. Kirjelda lühidalt äriühingu jagunemise protseduuri. p. 435-446 1)Notariaalse jagunemiskava ja jagunemislepingu sõlmimine 2)Jagunemisaruande koostamine 3)Koostatakse audiitoraruanne 4) Jagunemislepingu esitamine äriregistrile, teade Ametlikes Teadaandes, vahebilanssi koostamine (ÄS § 419 lg 3-4) 5) Üldkoosoleku kokkukutsumine ja dokumentide esitamine aktsionäridele / osanikele tutvumiseks 6) Osanikud/aktsionärid võtavad vastu jagunemisotsuse 7) Töötajate informeerimine, EVK teavitamine 8) Üleantava vara hindamine ja selle audiitorkontroll 9) Koostatakse lõppbilanss
enesemääramist. Obligatoorsed põhikirja muudatused seonduvad õigusjärgluse fikseerimisega. Nii sisuliselt kui ka vormiliselt on reorganiseerimismenetlus keerukam jagamise korral. Kuivõrd jagamisel tekib ühingul mitu õigusjärglast, nõuab õiguste ja kohustuste jaotamine ning liikmeskonna jagunemise piiritlemine täpset toimingute protseduurilist korda ja detailset vormistamist. Põhiliseks dokumendiks reorganiseerimisel jagamise vormis on jagatava ühingu esinduskogu otsus (jagunemiskava), mis peab piiritlema igale õigusjärglasele üleminevate õiguste ja kohustuste iseloomu ja mahu. Õigusjärgsete õiguste kasutamise ja kohustuste kandmise kord võib olla täpsustatud täiendavalt ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühingute omavahelise lepinguga. 100 Õigusjärglastena tekkivate ühingute liikmeskond selekteerub ühingu liikmete vaba tahteavalduse alusel. Uued ühingud võtavad oma esinduskogude otsustega vastu
enesemääramist. Obligatoorsed põhikirja muudatused seonduvad õigusjärgluse fikseerimisega. Nii sisuliselt kui ka vormiliselt on reorganiseerimismenetlus keerukam jagamise korral. Kuivõrd jagamisel tekib ühingul mitu õigusjärglast, nõuab õiguste ja kohustuste jaotamine ning liikmeskonna jagunemise piiritlemine täpset toimingute protseduurilist korda ja detailset vormistamist. Põhiliseks dokumendiks reorganiseerimisel jagamise vormis on jagatava ühingu esinduskogu otsus (jagunemiskava), mis peab piiritlema igale õigusjärglasele üleminevate õiguste ja kohustuste iseloomu ja mahu. Õigusjärgsete õiguste kasutamise ja kohustuste kandmise kord võib olla täpsustatud täiendavalt ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühingute omavahelise lepinguga. 100 Õigusjärglastena tekkivate ühingute liikmeskond selekteerub ühingu liikmete vaba tahteavalduse alusel. Uued ühingud võtavad oma esinduskogude otsustega vastu
annaabi.ee 
