erinevatest molekulidest koosnevad molekulid N:HCl Heterolüütiline katkemine- elektronpaar läheb üle ühele aatomitest Homolüütiline katkemine:sümmeetrilise lõhustumise korral viib vabade radikaalide või aatomite tekkele Kovalentne side-kõige üldisem keemilise sideme liik:ühe võo mitme valentselektroni üheaegse toime mõlema osaleva aatomituumaga Doonor-akseptormehhanism- koordinatiivne side:sideme tekkimiseks peab olema vaba jagmatu elektronipaar, akseptori vaba orbitaal -side- sidemed, mis moodustavad aatomituumasid ühendava sirge sihis ja on sirge suhtes telgsümmeetrilised -sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes
Mendeli järgi kontrollisid spetsiifilisi fenotüübilisi tunnuseid nagu näiteks õite värvus "tunnusmärgid" (characters) ja "üksust määravad tegurid" (unit factors) lihtsam oleks siin edaspidi jääda kasutama terminit "faktor". Garrod: üks mutantne geen üks metaboolne blokk. Beadle ja Tatum: üks geen üks ensüüm. Üks geen üks polüpeptiid. 11.2. Funktsionaalne geenikontseptsioon Geeni kui jagmatu üksuse kontseptsiooni alusel on geen funktsionaalse üksusena see, mis määrab fenotüübilise tunnuse või osatunnuse. 11.3. Garrod: üks geen, üks metaboolne blokk Kui 20-nda sajandi algul taasavastati Mendeli tööd, võeti kasutusele ka termin "geen". Inglise arst Garrod uuris inimestel mitmeid päritavaid haigusi, ning tema oli ka esimene, kes täheldas, et retsessiivsete mutantsete alleelide sattumine homosügootsesse olekusse põhjustab metaboolseid defekte