Hapnik ja Vesinik
assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega. Ka on
vesinikuaatomiionisatsioonienergia poole suurem kui leelismetallidel ning palju
suurem elektronegatiivsus.
Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu
üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma.
Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb
vesinik aga väiksema elektronafiinsuse jaelektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei
ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga
elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2).
2.3 Esinemine looduses
Vesinik kosmoses
Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid.
Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid