suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu bioluminestsentsile. Mida eestlane teevad Jaanipäeval? Jaanipäeval on paljud traditsioonid: 1. Käivad metsast otsimas armastajapaarid 2. Tehti koduõlut 3. Suur puhastus 4. Hüppan üle lõkke Mõnikord jaanipäeval vihma sajab, see ei meeldi inimesed. Paljud mõtlevad et eesti ilm on ettearvamatu. Ma arvan et jaanipäeval inimesed tarvitatud palju alkoholi joogid. See on ebatervesliku.
Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu. Kastevesi tegi hobused ilusaks ja nende karva läikivaks. 5. Kõige tähtsamaks peeti jaaniööl sõnajalaõie otsimist. Usuti, et sõnajalaõis särab kui päike ja helendab kõigis vikerkaarevärvides
annaabi.ee 
