Riigipiiri ülesannet täidab ajutine kontrolljoon. Ajalooliselt Tartu Rahu lepingu alusel kulges Eesti ja Venemaa vaheline piir mitmekümne kilomeetri kaugusel Narva jõest ida pool ja kagus teisel pool Petseri linna. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) ja kogu Petserimaa Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 säilis Jaanilinn Eesti osana. Pärast teistkordset okupeerimist 1944 muutis Nõukogude Venemaa ühepoolse otsusega enda piire Eesti NSV-ga. Jaanuaris eraldati Jaanilinn halduslikult ülejäänud Narvast ja viidi see üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Samal aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3
1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani LõunaEesti läks valduses Rzeczpospolita riigi võimu alla
valitsema Tartu piiskop(Damerow). 1397.a.Danzigi kongress (poola, tol ajal saksa ala) Saksa ordu kõrgmeister Jungingen. Võitjana piiskopid välja(võeti ära mõned kohustused). Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos.
Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks.
vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alustasid rünnakut vene väed Narva all mille tulemusena vallutati Narva, Jaanilinn. Johan Laidoner 1919 määrati sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra, edutas juhtivatele kohtadele noori andekaid mehi, moodustas vabatahtlikest (koolipoisid ) eriväeosad nt: Kuperjanovi partisanipataljoni, Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille tulemusena olid nad vallutanud suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h
Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, 282 000 inimest, neist rindekaotustena 30 000 meest. Ühtlasi kaotas Eesti ka kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid aastatel 19391941 Saksamaale, rannarootslased 19431944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 km² ja 56 000 elanikku) liideti 1944. aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased.
Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11
Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn Lääniste linnamägi Lüganuse linnamägi - Lüganuse vald Makita Kabelimägi - Valga maakond Maasilinna linnus Massu linnus – Läänemaal Melliste linnamägi Merjamäe linnamägi Muhu maalinn – Saare maakond Muhu vald Linnuse küla Muuksi linnamägi Mustla ringvall -Pöide vald Mädara linnus – Pärnumaa – Vändra vald – Mädara küla Mäeotsa linnamägi
Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud. Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku. Pildid: Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=narva&espv=2&tbm=isch&imgil=7_DMjv2LI-X8EM %253A%253BQoWfPOukqAmfFM%253Bhttps%25253A%25252F %25252Fet.wikipedia.org%25252Fwiki %25252FNarva_Hermanni_linnus&source=iu&pf=m&fir=7_DMjv2LI-X8EM%253A %252CQoWfPOukqAmfFM%252C_&usg=__rI10Fhafi09WO7-WIvUNYrmF0BM %3D&biw=1366&bih=667&ved=0ahUKEwjdtM3G7p3MAhULCiwKHYgXBugQyjcIOw&
varustusega vangi. Samal ajal tungisid siis 2 Soome kompaniid otsesuunas Narve-Jõesuu ja Riigiküla peale, kust Narva kooliõpilased viisid soomlased kõvalisi teed pidi Narvanin. Tänavatel üllatust nähes püüsid osad vaenlaste väeosad veel vastupanu osutada, et võita evakueerimisaega, kui see õnnestus neil vaid osaliselt ja 18. Jaanuari õhtuks oli Narva vabastatud. 19. jaanuari hommikul jõudsid Narva Eesti väeosad. Ületades Narva jõe, võeti ära Jaanilinn ja asuti seejärel Narva piirkonna kaitsele. Narva jõgi Julius Kuperjanov Landeswehr: Rahvavägi kohtas Lätis uut vaenlast, nimelt baltisaksa vabatahtlikest koosnevat maakaitseväge (Landeswehr). Läti ei suutnud luau piisavalt tugevat rahvuslikku sõjajõudu. Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010
Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11.-12. sajandil kerkinud võimsad linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal ja see on Varbola Jaanilinn. Seal viibides võib veel tänagi ettekujutada omaaegseid kaitsetarasid, värvaid ja muid ehitisi ning linnuse õuel askeldavaid inimesi. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osaliselt kombineeritud kivipallidega, mis olid laetud ilma mördita nagu kiviaiad. Ent kaitseehitisena olid muinaslinnused sellegipoolest täiesti tõsiseltvõetavad ning hiljem nägid sakslased nende vallutamisega kurja vaeva. Mõne linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem välja linn.
ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!
Suuremateks linnasisesteks magistraalideks on linna tööstuslikku lõunaosa ning põhjaosa ühendavad Kreenholmi ja Kangelaste prospektid, Rahu ja Elektrijaama tänavad. Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi. Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid. Kaugbusside terminal asub Vaksali tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud.
vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis olid laotud ilma mördita nagu kivaiad (nt. Varbola ja Valjala). Maalinnad nõudsid pikaajalist ühistööd. Näiteks Varbola ehitamine nõudis 250 000-300 000 tööpäeva, väiksemad (Leole) umbes 8000-14 000 päeva. Keskaeg Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused.
2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1. Varbola jaanilinn ja linnus tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus 2. Raikküla mõis suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed. 3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4
veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 ruutkilomeetrit ja u. 40 000 elanikku) liideti 1944.aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945.aasta alguses elas ENSV-s kõigest 800 000 inimest, nendest üle 97% eestlased. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis. Eesti oli üks Teise maailmasõja kaotajaist. Teise maailmasõja tulemusena langes Eesti pea pooleks sajandiks Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. Eestis
Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks. Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet.
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120
Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet. nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna lühivorm. nt
hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Baltisakslased üritasid luua siinmail vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, mis kuulunuks Saksamaa mõjusfääri. 1918. a novembri alguses puhkes Saksamaal aga revolutsioon, kukutati keiser ja ametisse seati uus valitsus. 11. novembril kirjutati alla Compiègne'i vaherahule ning peatselt alustati saksa vägede väljaviimist. Ajutine Valitsus astus taas kokku
kuulutati et sõjas ollakse erapooletud püüti kaitsata pealinna tallinnat selleks kasutati soomepoisse johann pitka poolt loodud väeüksusi 24 nov 44 vallutati viimane osa eestist sõrve poolsaar 2 ms tulemused eesti jaoks eesti kaotas iseseisvuse rohkem kui pooleks sajandiks eesti kaotas oma elanikest u veerandi see on 280 000 inimest rindel hukkus 20 000 inimest eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused juudid tapeti vene enamusega vallad petserimaal ja narvataga ning jaanilinn liideti venemaaga 1945 aasta alguses oli eesti s800 000 inimest neist üle 97 % olid eestlased julgeolekunõukogu sellel on 5 alalist liiget ja 10 vahetuvat liiget alalised liikmed olid usa, nsvl, suurbritannia, prantsusmaa ja hiina neil 5 riigil on veto õigus Tumani doktriin ja marshlli plaan pärast teist maailmasõda oli läänemaailmas liidriks USA usa pinnal ei olnud toimunud sõda sõja järel kasvas usas majanduslik heaolu
Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)-iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa,Läänemaa ja Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos. Linnused *Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. *Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159
(pelgupaiklinnused). 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, 4 osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 5 3.Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. Tähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha). Püha seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav. Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt.
Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksusi ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Eriti hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes
kirikukelli, kirikutes peeti jumalateenistusi ja koolides aktusi. Sadamast lahkusid viimased Vene sõjalaevad. Kuid juba keskpäeval marssisid linna Saksa üksused. Siiski võimaldas 24. veebruar edaspidi kõneleda Eestist kui iseseisvast riigist, mille on vägivaldselt okupeerinud võõrväed. Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil nende kätte läks kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping; Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid 16 vormiliselt Venemaa võimu alla, ent siia paigutati Saksa sõjaväeosad. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 200-202) 17 Saksa okupatsioon Eestis 1917-1918
Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud. Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks. Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril. RAHVUSVAHELISE OLUKORRA MUUTUMINE. Alates 14.-15. sajandi vahetusest muutus rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaa ümber tundmatuseni. Seni omavahel lakkamatult vaenutsenud Taani, Norra ja Rootsi-Soome
igast küljest, laotud kuivmüürina neemikupoolne mädasood. Hendriku kroonikas korduvalt (Eestis võimsaimad). Võimsalt osa kõrgem kui mainitud. Praeguseks on sinna hakanud kaitstud linnused ülejäänud vall kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi Soontagana linnusekonstruktsioon kus peaks asuma linnuse torn? Kas Varbola linnuse konstruktsiooni torn on vales kohas? 4. Varbola Jaanilinn (krahv väljakaevatud sissekäik ja konstruktsioon Linnustel oli kõige Mellini joonis) õhufotolt tugevamini kaitstud sissekäik. Väravast üritasid sissetungijad sisse pole nii ümar. Tagumine vall saada (redelitega vallile ronides). Värava kõrgus võis olla 2,5 m. enamvähem sirge, lõpust Varbola väravakäigu juures on pikem teelõik, mis on kindlustatud kergelt kaarduv müüriga käänak tingitud tahtest rakendada väravast sisenemist
24.veebruaril loeti manifest ette Tallinnas, moodustati Ajutine Valitsus (peaministriks sai K. Päts) ja kuulutati välja Eesti Vabariik. Sama päeva lõunal aga marssisid Tallinna esimesed Sx väeosad ning 03. märtsil 1918.a oli kogu Eesti territoorium nende kontrolli all. Algas Sx okupatsioon. SAKSA OKUPATSIOON. VABADUSSÕDA (28. NOV 1918 02. VEEB. 1920) SAKSA OKUPATSIOON 1918.a 03.märtsiks 1918 oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Samal päeval allkirjastati Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa loobus suurest osast oma läänealadest, kaasa arvatud Eesti aladest. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele, kes ei tunnistanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Saksa okupatsiooni iseloomustavad jooned on sellised: · Linna- ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega · Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelustati
+ Ligi 70 000 eestlast põgenevad läände Saksa vägede taganemisel Sõjas kaotatud hukkunute, põgenike ja küüditatutena veerandi oma elanikkonnast - 282 000 inimest + rindekaotustena 30 000 meest. + Vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid aastatel 19391941 Saksamaale rannarootslased 19431944 Rootsi, juudid hävitati + vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 km² ja 56 000 elanikku) liideti 1944. aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. + 1945. aasta alguses elas ENSVs kõigest 800 000 inimest, nendest 9798% olid eestlased Hilary Karu 75 D 11 EESTI AJALUGU NÕUKOGUDE EESTI PTK 39 - 44 Eesti NSV
Taani, Rootsi, Narva sõlmisid kokkuleppe ühisest välispoliitikast Venemaal hakkas Moskva ümber koonduma ühtne riik 1478. a liitis Ivan III Moskvaga Novgorodi ja 1480. a loetakse mongolitatari ike lõppenuks; algas Moskva kui VanaLiivimaa põhivastase tõus Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501. a tungis ordumeister Wolter von Plettenberg suure sõjaväega Venemaale, oli esialgu edukas, aga siis retk katkestati 1502. a toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale, Smolino lahing, venelased pidid taanduma 1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2.4 Talurahva olukorra muutumine Jüriöö ülestõusu järel Pärsiorjuse tunnused: sunnismaisus keeld vabalt elukutset valida
28.11 varahommikul avas Punaarmee suurtükitule Jaanilinna ette. Tegemist oli hoolikalt planeeritud sõjalise operatsiooniga. Lisaks otserünnakule kavandati ka tiivalt ümberhaaramisi ja tagalasse imbumisi. Samal ajal pidi Narva-Jõesuus maabuma dessant Ve toetuseks. Punaarmee esimesed otserünnakud löödi tagasi Eesti-Sa ühisjõududepoolt. Viljandi kommunistlik kütipolk niideti maha (Kreenholmi/Joala lahing). VKK pm oli sunnitud lahinguväljalt põgenema. Keskpäeval jäeti Jaanilinn maha, 1500 lasti sillad õhku ja Sa lahkusid. Ca 1000 eestlast jäid üksi. Ka neile jäeti korraldus Narva maha jätta ja taganeda. 29.11-ks võeti sisse uus kaitseliin Toila-Oru raudteeliinil ja Narva marssis ilma igasuguse vastupanuta sisse Narva. Et sissetungile kodusõja/klassisõja ilmet anda, pidi nüüd sõjategevuse näilise roll suurenema Eesti enamlaste hulgas. Mais 1918 oli loodudVK(b)P EO KK Venemaa Kommunistliku (bolsevike) Partei Eesti Osakonna Keskkomitee vms
annaabi.ee 
