Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule ...
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
Kuulsuse Ahelad Jaak Joala ™™ Intro F D‹ B¨ G‹ ? b 44 ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ ˙ Salm 1, 2 % ? b ™™ ˙ ˙ ™™ 5 F A‹/E D‹ D‹/C B¨ D‹/A G‹ C ...
Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu ...
P R O G R ESS IIV N E RO CK Nimi Kool Klass Progressiivne rock • On rokkmuusika alamsuund. • Kujunes välja psühhedeelisest rockist 1960- ndate lõpus ja 1970- ndate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse instrumentaalsetele osadele. • Populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel. M uusika • Loo pikkus kuni 20 minutit. • Puuduvad kindlad rocki elemendid. • Avameelne ning avatud. • Mitmekesine. • Mõjutatav teiste muusikastiilide poolt. • Sõnad on poeetilised ning fantaasiaküllased. Koosseis • Laulja • Kitarrist • Bassi-, löökpilli- ja süntesaatorimängija • Viiul • Flööt • Saksofon Tuntuim ad ansam blid Maailmas: • Pink Floyd • Yes • Genesis • Emerson, Lake & Palmer Eestis: • Ruja • Radar Ansam blid m aailm as Pink Floyd Yes Ansam blid m aailm as Genesis Emerson, Lake & Palmer Ansam blid Eestis Ruja Radar ...
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihk...
Mälestused aastatest 1985-1992 Lugusid nõustus rääkima ema. 1989. aastal toodi asutusse, kus mu ema tol ajal töötas, arvutid. Välimuselt olid need enam- vähem samasugused nagu tänapäeval, kuid ikka suuremad. Ema kirjeldab neid, kui äärmiselt aeglaseid suuri kobakaid. Selleks, et töötajad arvutiga tutvuksid ja selle kasutamise endale selgeks saaksid lasti neil sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni pr...
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
MUUSIKA 1970-1980 KLAID MELNIKOV 1970-1980 1970-1980 tekkisid uued loomevõimalused seoses tehnika arenguga Kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja selle alaliik live-elektroonika Sellel perioodil töödeldi tavapillidel loodud muusikat palju elektrooniliselt Multimeedia esiletõus Tekkis uusi muusikažanre ja lisandus palju soliste ja ansambleid Muusikamaastik muutus üsna kirjuks REGGAE Reggae muusika tekkis küll juba 1960. aastatel, kuid populaarsust kogus alles 1970. aastatel. See stiil sündis Jamaical ja seda seostatakse rastafaride usulispoliitilise liikumisega Reggaele on iseloomulik rütmikitarri poolt rõhutatud teine ja neljas löök ja basstrummi poolt rõhutatud kolmas löök Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www.youtube.com/watch?v=LanCLS_hIo4 DISKOMUUSIKA Diskomuusika sündis 1960. aastate lõp...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. ...
Progressiivne rock Radar jazz rock jafusion, Progressiivne rock • on rokkmuusika alamsuund. • arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul Inglismaal. • Tähelepanu pööratakse lugude instrumentaalsetele osadele. • populaarsuse kõrgaeg oli 1970. aastate keskel Kuulsamad esitaijd Maailmas • Pink Floyd • Genesis • Emerson • Lake & Palmer • Yes • Jethro Tull Eestis • Psycho • Radar Stilistiline päritolu • Psühhedeelne Rock • barokk pop • progressiivne folk • avant-garde • eksperimentaalne rokk • jazz fusion • jazz • klassikaline muusika • Canterbury stseen Pillid • Kitarr • Trumm • Saksofoon • Bass • Klahvpillid • Klavesiin • Timpanid • Flööt • viiul jazz rock jafusion • on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega,nagu pop, rock, fol k, reagge,funk, metal, kantri, RnB, hi p-hop, elektrooniline muu...
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavaka...
Käisin 16. detsembril Rahvusooper Estonia Talveaias kuulamas kontserti ,,Peegeldus". Esinesid Katrin Mandel(laul ja klaver), Peeter Rebane(kitarr), Raul Vaigla(basskitarr) ning Kristjan Priks(löökpillid). Kõlas dzäss ja bluus. Esitati 16 lugu, neist minu lemmikuks sai "Andestad". Laulja Katrin Mandel sai tuntuks 1988. aastal (siis oli ta nimi Katrin Aare), kui ta osales laulukonkursil ,,Kaks takti ette", saades seal publikupreemia ning jäädes jagama 2. ja 3. kohta. Katrin lõpetas Georg otsa nimelise Tallinna Muusikakooli laulu eriala 1996. aastal ja järgmisel aastal ilmus plaat ,,Teisel pool", esinejanimega Kate. Järgnesid Eurolaulu võistlusel osalemised Aivar Joonase lauludega ,,Perpetuum mobile", ,,Tulepuuhuulte luule", ,,Vee ja soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri k...
Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmenda...
Etteütlus 1. Eesti Energia on palju enamat kui lihtsalt elektrimüüa. 2. Ajalehes Eesti Ekspress kirjutas Siim Nestor, et maailma kõige rikkam räppa on Dr.Dre. 3. Neljapäeva hommikul ärkasin ma bulvari baraki balkonil ja mind valdas totaalne paanika. 4. Enne kui otsustasin, millist draamažanrit eelistada, sõin ma maitsvat borši. 5. Mõttlikul noorel oli oma pasliku käitumise pärast piinlik ning ta otsustas vaadata telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“. 6. Keegi heitis granaadi garaaži juures olevale pataljonile ja seejärel jooksis perroonile. 7. Tallinnas Rannavärava mäel Estonia mälestusmärgi juures algas täna keskpäeval hukkunute mälestusteenistus. 8. Tõnis Mägi meenutas „Aktuaalses kaameras“, et 1967. aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil...
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome al...
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei saanud õigupoolest nendest aru. Lugude vah...
Eesti muusika 1980ndatel aastatel Sündmused § Tartu Muusikapäevad - seal tuli ettekandele palju uut muusikat ning paljudele ansamblitele olid Tartu Muusikapäevad tänuväärseks hüppelauaks § Laulev revolutsioon 1987-1988 toimusid öölaulupeod, ühtelaulmised ja vabadusliikumised. 1988.aastal kirjutas Alo Mattiisen "Viis ärkamisaegset laulu" § Happening - muusika, kujutava-ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendus. Eriti menukad oli Peeter Volkonski omad Tuntumad ansamblid § In Spe § Propeller - punk rock'i esindaja Eestis. Eestvedaja Peeter Volkonski'ga moodustati skandaalne ansambel. Nende "toore" muusika tõttu said nad suhteliselt ruttu esinemiskeelu § Ultima Thule § Karavan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Eesti pop-staarid. Heleri Melsas Tanel Padar. sündinud 27. oktoobril 1980 Haljalas on eesti laulja on õppinud klarnetit ja saksofoni on laulnud kiriku-, laste ja poistekooris on tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga Tanel Padar Oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Tanel Padari saavutused. Aastal 1999 võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette" Aastal 2000 osales ta taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus "Once in a Lifetime" Aastal 2001 võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni lauluvõistluse. 2006. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis Tanel Padar & The Sun 15 v...
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 7 (esimene osa, teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 15.04.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Konspekt on nähtaval @koolis. Iga täidetud teemapõhine tööleht annab 2-punkti. 1. Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop- ja jazzmuusikute põlvkond tekkis Eestis, millal? Esimene arvestatav (praeguses mõistes) pop...
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
Koit Toome Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. a. ( praegu on ta 31 aastane) Eestis. Koit on üks tuntuim noor eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Koit on enda sõnul enamasti lõbus ja heatujuline noor mees. Muidu on Koit üldiselt tagasihoidlik, aga see olevat neil juba perekonna viga, sest ka isa ja vend on suhteliselt tasased. Pigem veedab Koit aega maal, teeb sauna, käib merel ja hulgub koos sõpradega metsas kui presenteerib ennast mõnel seltskonnaüritusel, klubid ei ole tema jaoks ütleb Koit, ta saab piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema tegema mingit tüütut liinitööd" tunnistab ta. Koit töötab vabakutselise muusikuna, see...
Kontserdiarvustus Sunfest suvises Pärnus Minu üheks meeldejäävamaiks kontserdiks on Sunfest, mis toimus 24.juuli Pärnu Vallikäärus. See festival ise alustas 15.juuli Võrust ja tegi kümne päevaga tiiru ümber Eesti, läbides selle ajaga Võru, Viljandi, Kärdla, Keila, Rakvere, Tartu, Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Rapla. Esinemiskavas on põhitegijaks Tanel Padar & The Sun koostöös Epordwerki, Ott Leplandi ja Jan Uuspõllu ja ansambel Regattiga. Festivali uksed avati publikule juba kell 18, kui lavale astus esimene esineja kell 19, kelleks oli Epordwerk ( http://www.myspace.com/epordwerk ). Epordwerk on üsna uus bänd, mis tegeleb peamiselt elektroonilise, tantsu ja rocki stiilis muusikaga. Bändi eestvedajateks on vennad Kingid. Karl-Kristjan Kingi bändist Bedwetters ja Rivo Kingi, kes oli ,,Eesti otsib superstaari" 2007 üks finaliste. Lisaks tegutsevad bändis veel Borka, Man...
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki...
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Mina arvustan Eesti Superstaar tv3 live tuuri, mis toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse Eesti Laul 2011 ja ta esindas Eestit 56. Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga "Rockefeller Street". Jaa...
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Eesti Superstaar tv3 live tuur toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Minu lemmikuks lauljaks jäi Getter Jaani. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli “Parim päev” produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse Eesti Laul 2011 ja ta esindas Eestit 56. Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga ...
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane ...
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur...........................................................................................................................4 Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materja...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae).......................................................................7 Koit Toome(Raoul, Chagny vikont)..........................
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
annaabi.ee 
