RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12/22 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:18.10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi
DONNA KARAN REFERAAT Õppeaines: RÕIVASTE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12B Juhendaja: Lea Koldmets Tallinn 2010 Donna Karan, tõeline nimi on Donna Ivy Faske- väga kuulus disainer ja modeleerija. Sündis 2 oktoobril 1948 New Yorki linnas (Forest Hillsis). Tema võõrasisa oli rätsep, aga ema oli mudell.
Taljejoon on n�rgemalt v�ljapaistev, puusajoon on kitsam ja jalad on saledad. Tugeva �laosa ja kitsapuusaga naisel tuleks t�helepanu p��rata kehapoolte tasakaalustamisele v�i �lakeha v�hendamisele. �lakeha suurust saab v�hendada eelk�ige vertikaaljoonete kasutamisega. Hea oleks kasutada sellist l�ikelahendust, mis v�hendaks tugevat �lajoont. Seega v�iks kasutada �lajoonel ka minimaalselt detaile. Selleks tuleks ka r�ivaste �laosas v�ltida t�helepanu �ratavaid drapeeringuid, kirevaid tikandeid, �lasalle ja k�rgeid lopsakaid kaeluseid. Tugevat �lakeha varjavad veel h�sti ka kitsamatel seelikutel ja p�kstel kantavad lahtised jakid (tumedamad �hev�rvilised ja pikitriibulised). Kraed ja kaelala�iked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole. Oluline on ka v��joone k�rgus. Pihal�ikejoon v�iks asuda veidi madalamal ja k�rget v��joont tuleks v�ltida.
loobu oma riigist kunagi. See on see, mida mina arvan, et me poleks kunagi nii kaugele jõud kui me hetkel oleme. Eesti on tugev riik ja samuti rahvas, kes siin elab. Tänu nendele kannatustele on muudetud meid tugevaks ja meile on sisseehitatud võitlejahing. Peaksime isegi tänulikud oleme Venemaale, et nad seda teinud on, sest me poleks hetkel see riik ja see rahvas, kes me oleme. Meil on austus ja armastus oma enda riigi vastu! Liis Ivaste [email protected] Tartu Mõisavahe 64-5 53035036
jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi
Saarde vald) kõrgustik (44 m) Raplamaa Hiiemägi 120 Pakamägi (62,5m), Avaste mägi (23,9m) Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m),
Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltuma...
erakollektsioonides: Staatliche Museen zu Berlin, Berliin, Saksamaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Mus�e de la Chartreuse, Douai, Prantsusmaa ja National Gallery, London, Inglismaa. K�ik Willem Duysteri tuntud teosed paistavad silma oma k�rge kunstilise taseme poolest. Tema t��de mahlakas, ajastu olustikku kandev v�rvigamma, meisterlikult edasi antud r�ivaste kangafaktuurid ja ilmekad kompositsioonir�tmid muudavad selle kunstniku hollandi vara�anri eredaks n�iteks. Antud kompositsioon, mis on �les ehitatud t�hja ruumi keskele koondunud figuuridele, meenutab teatri misanstseeni. Maal kuulub meistri k�psesse loominguperioodi, mida iseloomustab t�� �htne tonaalsus, lihtne ruumik�sitlus ning Duysterile omane huvi valguse k�sitlemise vastu. Varjud sellel pildil on otsekui
annaabi.ee 
