(aga mittetäielik PS tulemus ei ole prototüüp, tulemus on tootmiskvaliteediga alamhulk lõppsüsteemist EHK iteratsiooni tulemus on tükike lõpp-produktist). Tavaliselt iga iteratsioon võtab ette uued nõuded ja laiendab süsteemi, samas saab ka olemasolevat tarkvara täiustada. Iga iteratsioon sisaldab oma nõuete analüüsi, disaini ja testimist. Asi on jagatud 4 faasi mis koosnevad omakorda iteratsioonidest. Kose mudeli faasid = iteratiivse protsessi distsipliinid (sarnaseid arendustegevusi ühendav valdkond). Faasid ja distsipliinid on ristuvad read-veerud, sest igas faasis tehaks korraga mitme distsipliinide tegevusi. Klassikalises mõistes analüüs on kaks ülemist rida Kolmas rida (analüüs & disain) on puhas disain Paindlik - nõuete valmimine ei pane neid nö lukku, kui vaja siis muudetakse. Muudatusi
Sõna "iteratiivne" rõhutab seda, et tegevused selles mudelis korduvad. Sõltumata tähendusest, mis pannakse iteratiivse arenduse taha, on inkrementaalne arendus erinevates allikates üsna üheselt kirjeldatud. Inkrementaalne arendus võib olla nii plaanipärane kui ka paindlik. Mudel näeb ette ehitada valmis algul väike osa süsteemist ning seda järgnevalt mitmes etapis laiendada. Inkrementaalne lähenemine võimaldab arendajatel ja ka tulevastel süsteemi kasutajatel varajastest iteratsioonidest õppida, saada tagasisidet veel siis kui on võimalik teha muudatusi nt süsteemi arhitektuuri kirjutamata kogu koodi ümber. Joonis 1-2. Inkrementaalne arendus 9 Tarkvara spetsifikatsioon, projekt ja teostus jaotatakse osadeks (increment), mida asutakse ükshaaval arendama. Sel viisil väheneb ümbertegemist vajavate süsteemi osade hulk ja
UP faasid on Alustamine (Inception – loob esialgse visiooni), Täpsustamine (Elaboration - loob reaalselt töötava arhitektuuri, millel realiseerib väikese hulga t’htsamaid/riskantsemaid põhifunktsionaalsusi), Konstrueerimine (realiseerib kõik funktsionaalsused), Üleviimine (Transition – paneb tööle tellija keskkonnas). Analüüsiga võidakse põhimõtteliselt tegeleda kõikides faasides (etappides) ja iteratsioonides (faasid koosnevad iteratsioonidest), ehkki esimestes etappides ja iteratsioonides on analüüsitegevuste osakaal tavaliselt suurem kui tagumistes. Iteratsioonidest ja iteratiivsest arendusmudelist räägime täpsemalt edasi järgmises loengus, pärast Süsteemianalüüsi aine iteratiivse raamistiku kirjeldamist ja ainetöö (-projekti) käsitlemist selle raamistiku alusel. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Aine „Süsteemianalüüs“ raamistik Käesolev aine katab: