vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Eestis antakse neile ka lôputunnistused ,nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane. Edasi on läinud 5 aastat ja toimub klassi kokku tulek. Seal tekib tüli selle üle kelle poolt olla, kas sakslate või venelaste. Läheb veel aasta edasi. Jaak ja Virve suhtlevad edasi, kuigi Jaak oli juba mitu kuud kinni istnud asjatult. Ta saab vabaks ja läheb Virvet otsima. Kodus teda ei olnud, ema arvab et äkki suvilas. Ta laenab tuttava käest ratta ja sõidab suvilasse ja seal ei ole ka Virvet. Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju
Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega. Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks). Chrétien de Troyes - kirjutas palju Arturi-romaane. Parim teos "Yvain ehk Lõvirüütel".romaanis väärib tähelepanu musta lese muutuva hingeseisundi meisterlik kujutamine. Püha graal - selle algtähenduses ei ole seniajani selgust. Ilmselt oli see mingi maagiline ese või talisman keldi folklooris
annaabi.ee 
