igaühes võib kasvada kuni 8 poega. Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed haugipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala noka vahel. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on
lahkumist püsivad pojad veel pesa läheduses ja vanemad toidavad neid. Peagi aga aetakse järglased oma vanemate territooriumilt minema. [14] Toidulaud. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed havipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala nokas. [14] Vaenlased. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja
annaabi.ee 
