Kui me asuksime mis tahes muus tähesüsteemis, fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse. Peale selle, Hubble'i seadus on ainuke galaktikate eemaldumise seadus, mis pole kosmoloogilise printsiibiga vastuolus. Vaatleme mis tahes geomeetrilist kujundit, mille moodustavad mitu galaktikat. See kujund peab suurenema nii, et ta jääks iseendaga sarnaseks (muidu kasvaksid kaugused ühes suunas kiiremini kui teises, see aga oleks vastuolus Universumi isotroopsusega). Sellepärast peab ühe ja sama aja jooksul kaugus igast galaktikast kasvama sama arv kordi. Kui galaktika A asub suvaliselt valitud keskmest (näiteks Linnutee keskmest) N korda kaugemal kui teine galaktika B. Sellepärast ta peab ka kaugenema N korda kiiremini kui galaktika B. Teiste sõnadega, galaktika eemaldumise kiirus peab olema võrdeline tema kaugusega, mida Hubble'i seadus ütlebki. USA astronoom Allan Sandage osutas vastuolule: Hubble'i seadus kehtib isegi
kindlaks tehtud katselisel teel ning neid on korduvalt kontrollitud. Jäävusseaduste rakendamine keeruliste füüsikaliste probleemide juures võimaldab sageli ülesande lahendamist märgatavalt lihtsustada. Jäävusseaduste teoreetiline analüüs näitab, et nad on vahetult seotud ruumi ja aja omadustega. Nii on energia jäävuse seadus seotud aja homogeensuse, liikumisehulga jäävuse seadus ruumi homogeensuse ning pöörlemismomendi jäävuse seadus ruumi isotroopsusega. Jäävusseadused: Massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, liikumishulga jäävuse seadus, pöörlemismomendi jäävuse seadus. Näide ühest jäävusseadusest: Energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas
annaabi.ee 
