kuid kuidas täpselt? Statistilise füüsika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et füüsikud üritavad kõrvale jätta kõik pisidetailid ja keskenduda põhiprintsiipidele. Näiteks võtavad bioloogid arvesse, et lind ei ole täiuslik arvuti ega kasuta enda kogutud infot maksimaalselt, vaid teeb teadvusega olendile omaselt vigu. Teoreetiline füüsik Jean-Philippe Bouchaud uurib tulemuste rakendatavust inimkäitumisele.
efektiivne ristlõige. Eristatakse otsest ja kaudset, see oleneb vahe- ehk kompaundtuuma kaudu toimuvat tuumareaktsiooniks. Otsese tuumareaktsiooni kestus on umbes 10 -21 reaktsiooni saaduste liikumissund ühtib eelistatult reaktsiooni põhjustava osakese liikumissuunaga. Kaudne tuumareaktsioon on kaheastmeline A+a-C-B+b, kus C on vahetuum. Selline tuumareaktsioon toimub tunduvalt aeglasemalt ( umbes 10-13s vältel)ning reaktsiooni saadused jaotuvad isotroopselt. Paljudel juhtudel võib üks ja sama tuumareaktsioon toimuda mõlemal viisil. Tuumareaktsiooni tekitavad kosmiline ja radioaktiivkiirgus, tehislikult tekitatakse tuumareaktsioone kiirendites kiirendatud laenguga osakeste ja tuumareaktsioonist saadud neutronitega. Tuumareaktsiooni lähteosakeste lõppsaaduste registreerimiseks, identifitseerimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse ionisatsioonikambreid, loendureid, Wilsoni kambreid, emulsioonimeetodid jms
annaabi.ee 
