seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas. Sellist karastusviisi kasutatakse süsinikterastest töö-riistade valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Isotermkarastuse ehk beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust, kuid
D. Et vältida pinnakihi rikastumist süsinikuga Score: 5/5 18. Mis temperatuurilt Impax Supreme karastatakse? Student Response Feedback A. 600 C B. 550 C C. 750 C D. 850 C E. 800 C Score: 5/5 19. Milline võib olla Impax Supreme jahutuskeskkond karastamisel? Student Response Feedback A. vesi 60-80 C juures B. õli 60-80 C juures C. väiksed detailid karastuvad ka õhujoas D. isotermkarastuse võib läbi viia 300 C vannis (näiteks sulatina vann), hoitakse seal 4 minutit ja seejärel jahutatakse õhus E. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 20. Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response Feedback A. Pärast külmaga töötlemist B. Noolutamise aeg pole tähtis C. Peale lõõmutamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50- 70 C juurde D
850 C e. 800 C Score: 5/5 Küsimus 19 (5 points) Milline võib olla Impax Supreme jahutuskeskkond karastamisel? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. vesi 60-80 C juures b. õli 60-80 C juures c. väiksed detailid karastuvad ka õhujoas d. isotermkarastuse võib läbi viia 300 C vannis (näiteks sulatina vann), hoitakse seal 4 minutit ja seejärel jahutatakse õhus e. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 Küsimus 20 (5 points) Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
valmistamisel. Astekarastuse korral jahutatakse detaili keskkonnas, mille temperatuur on antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgem. Selles keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Sellele järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. austeniidi muutumine martensiidiks. Isotermkarastuse e. beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele.
30 mm. Jahutamisel kuumas soolavannis suuremate detailide keskosas jahutuskiirus jääb alla kriitilisest kiirusest, mille tulemusena osa austeniiti muutub perliidiks ja jääb pehmeks. 5) Isotermkarastus, joon. 14.1, kõver 4, erineb astekarastusest sellega, et detail hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6
Selle- le järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille - 14 - jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. auste- T niidi muutumine martensiidiks. Isotermkarastuse e. beiniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks – beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et an-da detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab t suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke
le järgneb lõplik, tavaliselt aeglane jahutamine, mille T o o t -l ca 900 C jooksul tegelikult toimubki karastamine, s.t. auste- niidi muutumine martensiidiks. Jahutamine Isotermkarastuse e. beiniitkarastuse korral karastustemperatuurini jahutatakse terast martensiitmuutuse algtempera- tuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisu- tusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis
annaabi.ee 
