purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. “Laulud eestiaegsetele meestele” (LR 1988) on tervikuna isikulis-rahvusliku enesetunde luule, mida kannab vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu “Kiikajon ja kaalepuu” (1991) on kunsti järjepidevuse esteetika programmiline manifesteerimine, kirjanduslikest arhetüüpidest toituv luule. Kogu “Oli kevad, oli suvi” (1992) meeleoludes on reserveeritust. On lootusi, samas aimata ka pahaendelisi jõude, mis on ühiskonnas toimuvaid muutusi valmis iseenda kasuks pöörama
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid: - kujunemise aeg - vormi osatähtsus lapse elutegevuses - suhtlemisel rahuldatavad vajadused - suhtlemist ärgitavad motiivid - peamised suhtlemisvahendid, mille abil üks või teine suhtlemisvorm realiseerub isikulis-situatiivne suhtlemine (0-6 k) naeratus, häälitsused, liigutusaktiivsus, pilgu fikseerimine. Kõik see kutsub lapses esile positiivseid emotsioone ning aktiveerib last, kes õpib seeläbi täiskasvanut tundma. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Läbi suhtlemise täiskasvanuga kujuneb lapse esmaste vajaduste rahuldamine. Suhtlemismotiiviks on meeldiv kontakt täiskasvanuga. Tegevuslik-situtatiivne suhtlemine (6k 2/3 a) Peamine suhtlemisvorm, mis toimub
teisele lapsele. Suhtlusele kas eelneb või selle alguses kujuneb teatud hoiak või taotlus, mida püütakse realiseerida; jälgitakse ka mingit üldist liini, et oma eesmärgini jõuda. Eesmärk ja selle saavutamiseks kasutatav üldine liin või meetod moodustavadki suhtlemisstrateegia (SS). Seejuures ei ole SS mingi kindel plaan. Suhtlemise käiku mõjutab võrdväärselt ka partneri strateegia. Suhtlemises laps-täiskasvanu eristab M. Lissina viit peamist lapse suhtlemise vormi: Isikulis-situatiivne suhtlemine (esimese eluaasta esimesel poolel): naeratus, pilgu fikseerimine, häälitsused, liigutusaktiivsus. Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Suhtlemine täiskasvanuga võimaldab rahuldada lapse esmaseid vajadusi. Motiiv suhtlemiseks on isikuline: täiskasvanu kui meeldiva kontakti objekt ja tunnetusobjekt.
annaabi.ee 
