Motivatsiooni käsitletakse eelkõige psüühilise tegurina ja selle tuuma otsitakse alateadvusest. Alateadvus on inimese olemuse mõistmisel tähtsam kui teadvus (Bachmann ja Maruste 2008). 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Temperamenditüübid: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Samuti on loodud "Suure viisiku" teooria, mis koosneb 5-faktorilisest isiksusomaduste käsitlusest: ekstravertsus, seltsivus, kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4
Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks (vägivaldsusrisk, isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed, kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid). Kohtupsühholoogia on osa laiemast valdkonnast. 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad
pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj.): liiva sulatamine taimse tuhaga (Egiptuses ka soodalademed); ka värviline klaas, rasv + taimetuhk seep (Plinius), kangaste värvimist (kõigepealt Kaug-Idas): mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse
psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist
Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; - teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Kriminoloogia on arvatavasti sügavaim sotsioloogiasse puutuv teadus, mis uurib õigusvastase käitumise (kuritegevuse) põhjusi. Kriminoloogia - uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust ÕS: Kriminoloogia on õpetus kuritegevuse põhjustest ja ärahoidmise vahenditest. Sotsiaalteaduse lähenemine kuritegevusele kui individuaalsele ja sotsiaalsele fenomenile
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire ) Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste, eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele. Korduvad rünnakud, stressiallika (=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu
kavuga kurjategijad oli sagedamini pannud toime raskeid kuritegusid kui lühemat kasvu kurjategijad. Hooton väitis sarnaselt Lombrosoga, et suudab väliste tunnuste järgi kurjategijad ära tunda, kuna kuritegevus on ka bioloogiline, mitte üksnes sotsiaalne nähtus. Sisuliselt jäi Hooton Lombrosoga samale tasemele ja pidas kurjategijate põhiliseks eripärast degeneratsiooni. (Saar, 2007. Lk 63-67) 2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine Temperament on nende isiksusomaduste kompleks, mis iseloomustab inimese keskkonnale reageerimise üldiseid viise, tendentse ja avaldub kohe pärast sündimist, muutudes hiljem vähesel määral (Wikipedia, 2013.) Näiteks juba väikelapsena on mõned indiviidid hästi kohanemisvõimelised muutuvate keskkonnatingimustega, kuid teised näitavad üles ilmseid kohnemisraskusi.Kuigi elu jooksul õpitakse tohutul hulgal uusi viise teatavates sitsuatsioonides toimetulemiseks, jääb üldine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
