BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega zestid. Kehakeel jaguneb: Geneetiline, ümbrusest tingitud, kultuur...
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud.................................................................
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
Firma ,, Sdelai sam" Teenindusstandardid September 2014 TELEFONIGA SUHTLEMINE Kõnele vastamine: Vastan telefonile kiiresti ja sõbraliku häälega. Vastan hiljemalt 3 telefonihelina järel. Tervitan meie klienti alati esimesena. Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. V...
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?..............................................................................
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- ...
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või...
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni. Nende variatsioonid ajajärguti, koolkonniti ja voolude kaupa ei ole niiöelda zanri ,,skeletti" puudutavad. Nt eepost teame zanrina mis pole üksnes ammu valmis, vaid Bahtini sõnul ka juba ,,raugastunud". Kuid romaanil pole niisugust kaanonit nagu teistel zanridel. Ajaloos toimivad üksikud romaanimudelid, ei toim aga zanrikaanon kui niisugune. Tei...
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise ...
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Kuressaare Gümnaasium Isadora Duncan referaat Koostaja: Marleen Kubits, 9b Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Ameerikas sündinud Isadora Duncanit on korduvalt nimetatud moderntantsu loojaks. Elanud nii Euroopas, kui Nõukogude liidu aladel, katkes tema elutee 50 aastaselt. Duncani kiindumus pikkade naiselike siidsallide suhtes sai talle saatuslikuks, istunud autosse, suur siidsall tema kaela ümber mähituna, takerdus see auto rataste ja tagatelje vahele, nii ta murdis oma kaela ja suri. Duncan on huvitav just oma julguse poolest, ta ei kartnud erineda, isegi kui teda väga ei hinnatud, jätkas ta oma rida ja aastate jooksul sai ta kuulsaks kogu Euroopas ja nüüdseks, 21. Sa...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
AVALIK JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Võrdluse puhul on vajalik leida ühine võrdlusalus. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus Avalik valitsemine Avalik juhtimine * Ametnike ja poliitikute * Viisid, kuidas sidusrühmad * Juhtimistehnikad, et omavaheline seos (asjast huvitatud osapool avaliku suurendada raha väärtust, mis on * Avalike teenuste üle organisatsiooni/avaliku teenuse antud avalike teenuste otsustamine osutamisel) omavahel suhtlevad, osutamiseks * Avalike teenuste osutamine et mõjutada avaliku poliitika * Lisaks nö tavalisele * Koostöögrupp väljundit funktsionaalsele juhtimisele, kus * ...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine................
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1.Mis on avalik haldus, avalik juhtimine ja avalik valitsemine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. Tooge näide, mis võrdlust iseloomustab. Avalik haldus (public administration)- riigi igapäeva toimingud. Avaliku sektori töötajad ja nende toimingud. o Eristub erasektorist o Avaliku sektori koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu. Nii ametnikke kui poliitikuid o On avaliku poliitika protsessi osa o Avalike poliitikate/programmide/teenuste üle otsustamine/ reguleerimine/ elluviimine (kov ja keskvõim tasandil elluviimine) o Pärast NPM-i juurutamist ühtne definitsioon Avalik juhtimine (public management)- juhtimistegevus, -tehnikad eesmärkideks o Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid ...
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine 2 suurt sõjalis-poliitilised blokid kolmikliit 1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel 1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin) nende kahe vaheline liit (1879) mõni aasta hiljem liitub Itaalia see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega ...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalik...
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koo...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru sa...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
annaabi.ee 
