Venemaa 19. sajandil
Ühiskonna militariseeritus
Vene impeerium sündis, sest Peeter I lõi lühikese ajaga regulaararmee.
Sõjavägi oli impeeriumis üks tugitalasid. 1716. aastal vastu võetud
sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas,
et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks
kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades.
Sõjaväel oli mitu ülesannet. See aitas valitsusel vallutuspoliitikat ellu viia
ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas
sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele
osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda
võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas.
Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks.
Venemaa sotsiaalne struktuur
Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid
privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917